Aime Maripuu

Aime Maripuu (kuni 1960 Kõrma, aastast 1974 kod n Prand; 25. XII 1934 – 13. I 2026) oli lastekirjanik ja prosaist.

Ta sündis ja käis koolis Tallinnas, õppis Tallinna Polütehnilises Instituudis, mille lõpetas elektriinsenerina. Selles valdkonnas Maripuu ka töötas.

Ilukirjanduslikku tegevust alustas ta 1960. aastate keskpaigas, mil ajakirjas Täheke ilmusid tema lastejutud. Ajakirja Looming novellivõistlusel pälvis 1967. aastal kolmanda auhinna Maripuu jutt „Vana testamendi Jehoova“. Äramärkimist leidis tema looming ka järgmiste aastate novellivõistlustel. Novellikogud „Majas rappuvad seinad“ (1971) ja „Ma küsin“ (1974) paistavad silma tugevate naiskarakterite poolest.

Maripuu lastele mõeldud kirjanduses on kesksel kohal rahvapärimuste ja -uskumuste ning legendide ja muistendite töötlused ning ümberjutustused, näiteks kogud „Paganamaa legend“ (1980) ja „Jõgi ei peatu kunagi“ (1984). Noorukite maailma heidab pilgu „Oota järgmise hommikuni“ (1989).

Maripuu on kirjutanud ka kuuldemänge, näiteks „Mida sa ütleksid Aap Penderile?“ (eetrisse läinud 1967) ja „Esimene, lüüriline ehk Lugu jäätunud kosest“ (eetrisse läinud 1973).

A. K.

Raamatud eesti keeles

Lühiproosa
Majas rappuvad seinad: jutustused. Tallinn: Eesti Raamat, 1971, 143 lk
Ma küsin: jutustused. Tallinn: Eesti Raamat, 1974, 152 lk
Maarjamäe lossi kummitused ja teised kummalised lood. Tallinn: Eesti Raamat, 2008, 140 lk

Lastekirjandus
Metsarahval omad jutud. Tallinn: Eesti Raamat, 1975, 49 lk
Mets tare taga: lühijutud. Tallinn: Eesti Raamat, 1976, 72 lk
Jäljed ümber järve: lühijutud. Tallinn: Eesti Raamat, 1978, 47 lk
Paganamaa legend: muistendid. Tallinn: Eesti Raamat, 1980, 84 lk
Jõgi ei peatu kunagi: muistendite töötlused, keskmisele ja vanemale koolieale. Tallinn: Eesti Raamat, 1984, 96 lk
Oota järgmise hommikuni. Tallinn: Eesti Raamat, 1989, 140 lk
Miks rähnipojad alailma karjuvad. Tallinn: TEA Kirjastus, 2011, 29 lk