Einar Maasik

Einar Maasik (30. XII 1929 – 11. IX 2009) oli proosakirjanik.

Sündis ja õppis Narvas, 1941. aastal siirdus perekond Tartumaale, õpingud jätkusid Valgutas ja Viljandis. Õppis Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna loogika-psühholoogiaosakonnas, lõpetas 1956. Lõpetas ka Leningradi Kõrgema Parteikooli 1970. Töötanud ajalehe Tee Kommunismile korrektorina, Kallaste rajooni ajalehe Nõukogude Küla toimetuses, olnud Loomingu ilukirjanduse osakonna juhataja 1958-1962, vastutav sekretär 1964-1968 ning aastatel 1970-1973 proosa- ja luuleosakonna juhataja. Aastatel 1962-1964 Eesti Riikliku Kirjastuse algupärase ilukirjanduse osakonna juhataja. Kirjanike Liidu Liige 1959. NLKP liige 1960-1990. Suri Tsirgumäel Valgamaal, maetud Rannu kalmistule.

Debüteeris 1953. aastal ajalehes Edasi, tunnustust pälvisid proosakogud „Koduküla teel“ (1959), „Teekaaslane“ (1960) ja „Seitsme küla teedel“ (1963). Maasiku igapäevamaailmas liikuv, eluline ja inimlikult soe ning rahvaliku kõnepruugiga proosa markeerib ilmekalt ajajärgu muutusi, mil kirjandus väljus rangete dogmade ja parteiliste raamide kammitsaist. Kujutab kaasaega, tegelaste seas annavad tooni külainimesed, leiab ka ajalehetoimetuste töötajaid. Maasikule on iseloomulik optimism ja headus, usk inimesesse, mõista püüdmine, sageli leiab huumorinoote.

Maaelu problemaatika on olulisel kohal ka romaanis „Tuisu Taavi seitse päeva“ (1966, pälvis 1965. aasta romaanivõistlusel kolmanda preemia), mis seab kesksele kohale noore kaluri kujunemisloo. Teose põhjal kirjutas Maasik stsenaariumi, mille põhjal valmis mängufilm „Tuulevaikus“ (1971, režissöör Veljo Käsper).

Psühholoogilise vaatluse osakaalu süvenemist võib märgata jätkuvalt maa-ainesele keskenduvates proosakogudes „Üksinda detsembris“ (1977), „Maa hingab“ (1982) ja „Tere, Maria“ (1984). Viimases ilmunud novell „Et rääkisin puudega“ pälvis Friedebert Tuglase novelliauhinna.

Romaanidiloogia „Hispaania tants“ (1977) ja „Sünnipäevapidu“ (1981) alapealkirjaga „Jaanistite kroonika“, mille tegevustik toimub Narvas 1930. aastate lõpus, seab eesmärgiks perekonnaromaani, ent domineerima jääb pigem sündmuste kroonika.

Valdavalt maa-aineline hilisproosa on koondatud kogumikku „Ole mulle sõbraks“ (1990), postuumselt ilmus „Kunnese elu“ (2009), milles keskmes elus ikka positiivset leidnud oma eluteele tagasivaatav vana maamees.

Lisaks ilukirjandusele kirjutas Maasik ka mitmesuguseid artikleid, vesteid ja retsensioone.

A. K.

Raamatud eesti keeles

Romaanid
Tuisu Taavi seitse päeva. Tallinn: Eesti Raamat, 1966, 132 lk.
August Anikatsi katsumine. Tallinn: Eesti Raamat, 1969, 184 lk.
Hispaania tants. Jaanistite kroonika. Tallinn: Eesti Raamat, 1977, 224 lk.
Sünnipäevapidu: Jaanistite kroonika II. Tallinn: Eesti Raamat, 1981, 216 lk.
Ole mulle sõbraks. Romaan ja jutustused. Tallinn: Eesti Raamat, 1990, 285 lk.

Lühiproosa
Koduküla teel: jutustused. Tallinn: Ajakirjade-Ajalehtede Kirjastus (Loomingu Raamatukogu), 1959, 52 lk.
Teekaaslane: novelle ja laaste. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1960, 248 lk.
Seitsme küla teedel: jutustused. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1963, 192 lk.
Koorukeste suvi. Takjanupp ja viis kirjalehte. Tallinn: Eesti Ramat, 1966, 224 lk.
Legendi lõpp: jutustused. Tallinn: Eesti Raamat, 1970, 144 lk.
Õhtud Rihmakülas: novelle ja teatrinovelle. Tallinn: Eesti Raamat, 1974, 162 lk.
Üksinda detsembris: novellid ja jutustused. Tallinn: Eesti Raamat, 1977, 155 lk.
Kolmteist ja veel üks: jutustusi ja novelle aastatest 1958-1978. Tallinn: Eesti Raamat, 1979, 432 lk.
Maa hingab: väike tetraloogia. Tallinn: Eesti Raamat, 1982, 240 lk.
Tere, Maria: jutustused. Tallinn: Eesti Raamat, 1984, 128 lk.
Ning majades, linnades, tänavatel…. Autobiograafiline jutustus. Tallinn: Eesti Raamat, 1987, 157 lk.
Ole mulle sõbraks: romaan ja jutustused. Tallinn: Eesti Raamat, 1990, 285 lk.
Kunnese elu. Tallinn: Eesti Raamat, 2009, 105 lk.

Huumor
Oi elu, elukest…. Valik huumorit. Tallinn: EKP Keskkomitee Kirjastus, 1968, 96 lk.