Ene Mihkelson

Ene Mihkelson (21. X 1944 – 20. IX 2017) oli eesti luuletaja, prosaist ja kirjanduskriitik. Mihkelsoni loomingu esteetikat peetakse üheks isepärasemaks eesti kirjanduses. Tema loomingu keskmeks on inimese keerukas reaalsusetunnetus, peamiselt seoses valulike isikliku ja eesti rahva mineviku sündmustega.

Ene Mihkelson sündis Viljandimaal Imavere vallas, kuid käis koolis Rakveres ja selle lähistel. 1963. a lõpetas ta Tartu ülikooli eesti filoloogia erialal, misjärel töötas peamiselt uurijana Kirjandusmuuseumis. Mihkelsoni kirjandusuurimuslik tegevus käsitles peamiselt Friedebert Tuglase loomingut. Ajakirjanduses hakkasid ilmuma Mihkelsoni luuletused 1967. aastast, kirjanduskriitika ja -uurimused 1971. aastast; esimene proosatekst (novell „Gregor“) ilmus Loomingus 1980. aastal. 1976. aastal pälvis Mihkelson ajakirja Looming aastapreemia luuletuste ja arvustuste eest. Oma esimese kahe luulekogu ilmumise järel sai temast 1979. aastal Kirjanike Liidu liikmena kutseline kirjanik, seejärel loobus ta tasapisi kirjanduskriitika ja -uurimuste avaldamisest.

Juba esimestes luulekogudes („Selle talve laused“, „Ring ja nelinurk“, „Algolekud“, „Tuhased tiivad“) tõusevad esile Mihkelsoni läbivad teemad: mineviku-, eneseväljenduse- ja identiteediotsingud. Hilisemates kogudes („Tulek on su saatus“, „Elujoonis“, „Võimalus õnnest loobuda“) süveneb sotsiaalne temaatika: isiklike painavate mälupiltidega seondub selgemini üldine eesti rahva minevik. Süveneb intertekstuaalne tüvitekstidele toetumine. Senine vabavärss hakkab omandama isikupärast rütmikat ja riimipilti. Viimaste kogude („Pidevus neelab üht nuga“, „Torn“) tekstides ilmneb ka teatav sotsiaalne iroonia.

Mihkelsoni proosateoste ilmumine andis kriitikutele selgemaid suuniseid selleks, kuidas ka tema luulet läbitunnetatumalt käsitleda. Romaanide tegelaste varal analüüsitakse, kuidas mineviku (1940.–1950. aastate) valusad ja segased sündmused mõjutavad olevikku ning on mõrandanud inimeste juurte- ja identiteeditunnetust. Romaanide modernistlikku laadi esteetikas hägustub piir välise sündmustiku ja sisekaemusliku tasandi vahel, unenäod põimuvad reaalsusega. Sündmustik läheb üle mõtiskellu, kas ja kuidas on üldse võimalik jõuda mineviku ja iseenda ning oma kogemuste teadvustamises kindluseni ning kuidas on seda kõike võimalik keeleliselt väljendada.

„Matsi põhi“ (1983) ja koos sellega ilmunud „Kuju keset väljakut“ paistis toonases olmekirjanduslikus proosapildis silma oma sügavuse ja uuenduslikkusega. Romaanis „Korter“ (1985) vaadeldakse kolme ühiskorteris elavat tegelast, mis võimaldab käsitleda nende mõranenud identiteete eestlaste vaimse seisundi koondportreena. Romaan „Nime vaev“ (1994) lahkab kaasaegsete üleminekuaastate tähendust mineviku taustal. „Ahasveeruse uni“ (2001) ja „Katkuhaud“ (2007) jutustavad küllaltki sarnase loo sellest, kuidas minategelane uurib oma isa metsavendlusega seotud minevikku. Hämarasse segadikku mähitud minevik kohtub „Ahasveeruse unes“ kaasaja vaenuliku bürokraatliku ja pinnapealse hoiakuga ning paljastatud tõde mätsitakse uuesti kinni. Samal ajal harutab minategelane pingsalt kihte ka iseenda tunde- ja mõtteilmas. „Katkuhauas“, kus avatakse eestlaste minevikukäsitust nimimetafoori kaudu, jutustatakse lugu eelmiste teostega võrreldes pisut lihtsamate poeetiliste vahenditega.

Mihkelson on pälvinud Juhan Liivi luulepreemia: 1994. aastal luuletsükli „Eesti elu“ ja 1999. aastal luuletuse „Ja ikka veel see tunne…“ eest. 2001. aastal sai Mihkelson Kultuurkapitali kirjanduspreemia ja 2007. a „Katkuhaua” eest Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia.

I. S.

Raamatud eesti keeles

Luule
Selle talve laused. Tallinn: Eesti Raamat, 1978, 99 lk.
Ring ja nelinurk. Tallinn: Eesti Raamat, 1979, 104 lk.
Algolekud. Tallinn: Eesti Raamat, 1980, 99 lk.
Tuhased tiivad. Tallinn: Eesti Raamat, 1982, 79 lk.
Igiliikuja. Tallinn: Eesti Raamat, 1985, 151 lk.
Tulek on su saatus. Tallinn: Eesti Raamat, 1987, 94 lk.
Elujoonis. Tallinn: Eesti Raamat, 1989, 133 lk.
Võimalus õunast loobuda. Tallinn: Eesti Raamat, 1990, 126 lk.
Hüüdja hääl. Luuletusi 1988–1991. Tallinn: Eesti Raamat, 1993, 212 lk.
Pidevus neelab üht nuga. Tallinn: Tuum, 1997, 157 lk.
Kaalud ei kõnele. Valitud luuletusi 1967–1997. Tallinn: Tuum, 2000, 299 lk.
Uroboros. Tallinn: Tuum, 2004, 96 lk.
Torn. Tallinn: Varrak, 2010, 102 lk.
Kõik redelid on tagurpidi. Valik luuletusi 1976–2010. Koostanud ja järelsõna: Hasso Krull. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2016, 351 lk.

Romaanid
Matsi põhi. Tallinn: Eesti Raamat, 1983, 200 lk. [Sisaldab ka lühiromaani ’Kuju keset väljakut’. 2. trükk: ’Matsi põhi; Kuju keset väljakut; Korter’, Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2014, 492 lk.]
Korter. Tallinn: Eesti Raamat, 1985, 191 lk. [2. trükk: ’Matsi põhi; Kuju keset väljakut; Korter’, Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2014, 492 lk.]
Nime vaev. Tartu: Ilmamaa, 1994, 222 lk. [2. trükk: Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2014, 276 lk.]
Ahasveeruse uni. Tallinn: Tuum, 2001, 483 lk. [2. trükk: Tallinn: EKSA, 2017, 487 lk.]
Katkuhaud. Tallinn: Varrak, 2007, 319 lk. [2. trükk: Tallinn: Eesti Päevaleht, 2009, 303 lk; e-raamat: Tallinn: Varrak, Digira, 2011.]

Lühiproosa
Surma sünnipäev. Novelle ja laaste. Tallinn: Tuum, 1996, 134 lk.

Artiklid, arvustused
Kirjanduse seletusi. Artiklid ja retsensioonid 1973–1983. Tallinn: Eesti Raamat, 1986, 204 lk.

Ene Mihkelsoni kohta
Päevad on laused. Ene Mihkelson : [21. X 2004. a. toimunud Tartu Ülikooli ja Eesti Kirjandusmuuseumi Ene Mihkelsoni loomingule pühendatud ettekandepäeva “Igaüks on hüüdja hääl” artiklikogumik]. Toimetaja Arne Merilai. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2005, 183 lk.
Evelin Arust, Kodu, üksinduse vaev ning võõraks olemise raskus Ene Mihkelsoni varasemas luules. Magistritöö. Tartu: Tartu Ülikool, 2013, 83 lehte.
Vaba inimese tunne : vestlused Ene Mihkelsoniga. Koostanud Eva Velsker, Mart Velsker. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2019, 262 lk.
Aija Sakova, Mäletamise poeetika : Ene Mihkelsoni ja Christa Wolfi romaanid lähivaates. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2020, 171 lk.
Peaaegu kõik : Ene Mihkelsoni tõlgenduskogumik 2005-2024. Koostanud Aija Sakova, Mart Velsker. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2024, 475 lk.
Tetraeeder karjamaal : Ene Mihkelsoni eluraamat. Koostanud Marju Lauristin, Sirje Olesk. Tallinn: Tänapäev, 2024, 512 lk.