Georg Müller

Georg Müller (s. umbes vahemikus 1565 kuni 1570 – srn. 10. VII / 30. VI 1608) oli Tallinna Pühavaimu kiriku abipastor. Tema 1600-1607 peetud jutluste käsikirjad on esimene säilinud mahukas eestikeelne tekst.

Mülleri päritolu kohta on vähe teada ning tema rahvus on pakkunud Eestis ohtralt arutusainet – teda on peetud nii eestlaseks kui sakslaseks, kuid piisavat selgust selles küsimuses saavutatud pole. Ta sündis väljaspool Tallinna, kuid praeguse Eesti aladel; mõned andmed viitavad Tartu-päritolule. Ta oli vaeslaps, Tallinna rae kulul sai alghariduse linnakoolis. 1587 suundus ta Tallinna linna stipendiaadina Lübeckisse vähemalt kolmeks aastaks õppima (pole teada, mida ja kuhu täpsemalt). Lübeckist tagasi tulnuna töötas Riias abikoolmeistrina, 1595-1599 Tallinna rae ülesandel Tallinna linnakooli abikoolmeistrina, seejärel Rakveres õpetajana. 1601-1608 oli ta Pühavaimu koguduse diakon. Tema soosijaks peetakse Pühavaimu kauaaegset pastorit Balthasar Russowit, “Liivimaa kroonika” autorit, kes 1600. aastal suri.

Georg Mülleri nimi vajus pärast tema surma Tallinnas 1608 unustusse kuni 1884. aastani, mil Tallinna linnaarhiivist leiti 35 vihikut tema jutluste tekstidega – kokku 39 jutlust 404 käsikirjaleheküljel. Käsikirjad publitseeriti 1891 Õpetatud Eesti Seltsi toimetistes Villem Reimani, ühe Eesti järelärkamisaja olulisema figuuri initsiatiivil. Mülleri jutluste stiil on spontaanne, loominguline, rahvalik ja kohati isiklik – erinev hilisematest, nt Heinrich Stahli (u 1600-1657) eestikeelsetest jutlustest, mis järgisid märksa kuivemat ja tänapäeva seisukohalt igavamat kaanonit. Tõenäoliselt kujutavad Mülleri käsikirjad endast konspektiivset abivahendit jutluste pidamiseks ning ei olnud mõeldud trükkimiseks. Need jutlused sündisid aastatel, mil vana-Liivimaad laastasid sõjad, ikaldus, nälg ja ennekõike katk, mis saavutas kõrgpunkti 1603. aastal ning viis hauda ka Mülleri abikaasa. Mõnel kuul mattis Müller pastorina üle 400 surnu. Ümberringi toimuvad sündmused leidsid kajastust ka Mülleri jutlustes, samuti linna mõjukate isikute pillav ja lodev eluviis ning Mülleri pingelised suhted oma ülemustega. Mülleri otsekohene väljendusviis ilmselt ei teinud tema olukorda lihtsamaks. Ta oli väga erudeeritud mees, kes rääkis ilmselt esimesena eesti keeles Homerosest, Sophoklesest, Aristotelesest, Pindarosest, Augustinusest, Cyprianusest, Clairvaux’ Bernardist jpt antiik- ja kristlikest autoriteetidest – seda ajal, mil isegi Uus Testament ei olnud veel eesti keeles ilmunud ning eestlased tundsid Piiblit vaid jutluste põhjal. Müller kasutas külluslikult kujundeid ja võrdlusi. Tema toon oli ortodoksselt luterlik, kõige maise tühisust kuulutav ja kogudust patuelu pärast nuhtlev.

Mülleri jutluste avastamine 19. sajandi lõpul muutis arusaama eesti kirjakeele koidikust, milles seni oli olnud keskne koht eesti kirjakeele rajajaks peetud Heinrich Stahli teostel. Kuna Mülleri käsikirja ei trükitud ega ilmselt ka ei loetud, ei mõjutanud see edaspidi eesti kirjakeele kujunemist – erinevalt Stahli raamatutest. Mülleri rikkalik ja kujundlik eesti keel oli lähedane saksa keelele nagu Stahlilgi, ent viimasest siiski erinev. See keel oli kirja pandud saksa ortograafia abil ning kujutas endast segu paljudest murretest, mis tollal Tallinnas käibisid – peamiselt põhjaeesti murded, ent märkimisväärselt leidub ka lõunaeesti ja saarte sõnavara. Mülleri pärandit on alates 19. sajandi lõpust uurinud iseäranis põhjalikult keeleteadlased, vähemal määral on seda käsitletud teoloogilisest, ajaloolisest ja kultuurilisest aspektist. Väljaspool erialateadlaste ringkondi on Mülleri jutlused olnud vähetuntud, ilmselt keelelise keerukuse tõttu. Seda olukorda muutis 2008. aastal ilmunud Mülleri jutluste uustrükk, milles vana tekstiga paralleelselt jookseb tõlge tänapäevasesse eesti keelde, mis laseb hõlpsamini esile kerkida nende jutluste kirjanduslikul väärtusel.

S. V.

Bibliograafia

Neununddreissig Estnische Predigten von Georg Müller aus den Jahren 1600-1606. Mit einem Vorwort von Wilhelm Reiman, Pastor zu Klein St. Johannis; herausgegeben von der Gelehrten Estnischen Gesellschaft bei der Universität Dorpat. Dorpat; Leipzig: K. F. Koehler, 1891, LIV+341 lk. [Available: http://www.digar.ee/id/nlib-digar:58121. 2nd print: London: Forgotten Books, 2018.]
Külli Habicht, Valve-Liivi Kingisepp, Urve Pirso, Külli Prillop, Georg Mülleri jutluste sõnastik. Tartu: Tartu Ülikool, 2000, 515 lk. [Available: http://hdl.handle.net/10062/52423.]
Jutluseraamat. Koostanud: Külli Habicht, Valve-Liivi Kingisepp, Jaak Peebo ja Külli Prillop. Eessõnad: Huno Rätsep, Villem Reiman, Külli Prillop, Kai Tafenau. Tartu: Ilmamaa, 2008, 805 lk.

Georg Mülleri jutlused internetis, täistekstid:
https://vakk.ut.ee/tekstid.php.