Iko Maran

Iko Maran (kuni 1935. a-ni Voldemar Madison, 1915–1999), eesti lastekirjanik, proosa- ja näitekirjanik, kes on tuntuks saanud mitmekülgsete ning humoorikate laste- ja noortejuttude autorina.

Sündis Pihkvas sõjaväelase perekonnas. Varasem lapsepõlv möödus Pensa linnas Venemaal, 1922 kolis perekond Tallinna. Algkooli lõpetas Juuru kihelkonnas Härgla külas, Raplamaal. 1929–1935 õppis Gustav Adolfi Gümnaasiumis, 1940 lõpetas Tartu ülikooli õigusteaduskonna. Aastatel 1940–1941 ja 1945–1951 töötas Eesti Raadio kirjandusosakonnas. Ajavahemikul 1953–1959 oli Tallinna Draamateatri ja 1965–1971 Eesti Noorsooteatri kirjandusala juhatajana. Oli Kirjanike Liidu liige 1958. aastast.

Kirjanduslikku tegevust alustas koos Bernhard Lüllega, Lall Kahase varjunime all ilmus neilt näidendeid, noorsoojutustusi ja lastejutte. Jutustus „Sõbrad“ (1949) tõusis esile värvikate karakterite, huumori ja tasakaaluka ajalookäsitlusega. Jutukogus „Pisilugusid Jalukselt“ (1956) tutvustatakse ühe maakooli õpilastele eesti rahva ajalugu muinasajast teise maailmasõjani. Jutukogus „Tere jälle“ (1958) avaneb ühe väikelapse isikupärane maailm, mis valgustab tollast maaelu avameelselt ja kriitiliselt. Ajalooline jutustus „Vabaduskiri“ (1961) kujutab Kose-Uuemõisa talurahvarahutusi 19. sajandi algul.

Marani esimeseks iseseisvaks lasteraamatuks on teaduslik-fantastiline jutustus „Lauri ja Kaie kummaline matk“ (1964), mis viib kaks tavalist last maailma, kus avaneb hoopis teistsugune, mikroskoopiline ruumiperspektiiv. Rohkem poistele on adresseeritud jutukogumik „Kirjud lood“ (1970), kus põnevate ja humoorikate probleemolukordade kaudu selguvad olulised eetilised väärtused.

Marani tuntuim teos, „Londiste, õige nimega Vant“ (1972) põimib lüürilisel ja emotsionaalsel viisil kokku tavalise realistliku olustiku ja nonsenssloogikale rajatud fantastilise sündmustiku. Loo fantaasiaküllasust rõhutab siin mänguelevant Londiste tegelaskuju, kes 4-aastase Siimu kujutlustes liikumis- ja kõnevõime omandab ning niimoodi lapse kasvamist peegeldab.

Lasteraamatus „Jass“ (1975) pajatatakse otsekohesel viisil ahvipoja seiklustest ja tema suhetest inimestega. Teoses „Pikk päev“ (1975) kirjeldatakse kahe linnalapse suveelamusi maal, mere ääres. Köitva süžee ja tõepäraste karakteritega lasteraamatus „Tuline jäätis“ (1978) arutletakse unenäolisele nonsenssloogikale tuginedes võimatu võimalikkuse üle. Mänguasjafantaasia „Piki ja Tohotiise“ (1980) ja jõulumüsteeriumi „Kuidas kasvatada lapsevanemaid. Päkapikk Ninatarga pajatused“ (1995) sihtrühmaks on koolieelsed lapsed.

Marani mitmekülgsetele teostele on üldiselt omane tundlik loodustaju, huvi teaduse ja tehnika vastu ning autori oskus kujutada last perekondlikus ringis ning tabada nüansirikkalt eri vanuses laste mõttemaailma, nende psüühikat ja kõnet. Ta on tõlkinud proosa- ja näitekirjandust vene, ukraina ja poola keelest.

A. O.

Raamatud eesti keeles

Raamatud lastele ja noortele
Lall Kahas, Sõbrad. Tallinn: Ilukirjandus ja Kunst, 1949, 180 lk. [2. trükk: 1957.]
Lall Kahas, Pisilugusid Jalukselt. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1956, 138 lk.
Lall Kahas, Tere jälle. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1958, 143 lk.
Lall Kahas, Vabaduskiri. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1961, 328 lk.
Lauri ja Kaie kummaline matk. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1964, 148 lk.
Kirjud lood. Tallinn: Eesti Raamat, 1970, 176 lk.
Londiste, õige nimega Vant. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1964, 148 lk. [Järgnevad trükid: 1972, 1989, 2001, 2002, 2008, 2017, 2023.]
Jass. Tallinn: Eesti Raamat, 1975, 151 lk.
Pikk päev. Tallinn: Eesti Raamat, 1975, 109 lk. [Järgnevad trükid: 1987, 2010.]
Aga palju kasse! Mõned õpetlikud lood. Tallinn: Eesti Raamat, 1977, 32 lk. [2. trükk: 2012.]
Tuline jäätis. Tallinn: Eesti Raamat, 1978, 72 lk.
Piki ja Tohotiise. Tallinn: Eesti Raamat, 1980, 65 lk.
Kuidas kasvatada lapsevanemaid. Päkapikk Ninatarga pajatused. Tallinn: Koolibri, 1995, 143 lk. [2. trükk: 2014.]

Näidendid
Iko Maran, Bernhard Lülle, Aknad valla. Tallinn: Ilukirjandus ja Kunst, 1946, 112 lk.
Lall Kahas, Pähklimägi. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1957, 71 lk.

Lastenäidend
Heinaritsik, kellele meeldis naljatada. Tallinn: Eesti Raamat, 1970, 120 lk.

Värssjutustus
Läki metsa. Tallinn: Eesti Raamat, 1966, 32 lk. [2. trükk: Tallinn: Eesti Raamat, 1980, 13 lk.]