Johann Sebastian Markard

Johann Sebastian Markard (1621–1659) oli sakslasest kirikuõpetaja ja luuletaja. Ta kuulub esimeste 17. sajandil eestikeelset ilmalikku luulet kirjutanud poeetide hulka.

Markard oli sündinud Frangimaal Schweinfurdi linnas. Ta sattus Eestimaale usuteaduse üliõpilasena. 1651. aastal oli ta Tallinna linnakooli rektor. 1655. aastal töötas ta Põltsamaal kirikuõpetajana. Tema sulest pärineb Tallinna ja Tartu trükikodades avaldatud juhuluulet, millest põhiosa on saksa keeles, kuid leidub ka ladina- ja kreekakeelseid värsse. 1656. aastal ilmunud lauluraamatu „Neu Ehstnisches Gesangbuch“ sissejuhatavas osas on Markardi 56 värsi pikkune neljajalalistes jambides kirjutatud eestikeelne luuletus „Üleskutse Liivimaale, tänulikkuses jumalasõna levitamise eest seal.“ On samuti säilinud 1657. aastal kirjutatud käsikirjaline eestikeelne epigramm, mis kuulub Schweinfurdi linna superintendenti ja Markardi kunagist õpetajat Johannes Andreas Piccartit kujutava gravüüri juurde. See on žanri poolest esimene teadaolev eestikeelne näide kunstiteose juurde kirjutatud epigrammist.

Markardi teosed kuuluvad Eesti vanema kirjanduse harulduste hulka. Markardi luulet on 20. sajandil avaldatud vene keelde tõlgituna raamatus „Eesti luule antoloogia 1637–1987“.

L. P.