Lennart Meri

Lennart Georg Meri (29. III 1929 – 14. III 2006) oli Eesti kirjanik, filmitegija, aja- ja kultuuriloolane, esseist, diplomaat ja poliitik, Eesti president 1992–2001.

Lennart Meri sündis Tallinnas. Tema vanemad olid Eesti diplomaat ja hilisem William Shakespeare’i tõlkija Georg Meri ning eestirootsi juurtega Alice-Brigitta Engmann. Alghariduse omandas Meri Saksa- ja Prantsusmaal: Collège Jésus Christ’is Pariisis (1934-35), 164. rahvakoolis Berliinis (1935-38), Lycée Janson de Sailly’s Pariisis (1938). Meri jätkas õpinguid Tallinnas J. Westholmi gümnaasiumis (1938-40), Tallinna 30. algkoolis (1940) ja 22. algkoolis (1941). Perekond küüditati 14. VI 1941 Kirovi oblastisse, kus Meri jätkas õpinguid Jaranski keskkoolis (1944-45). Tagasi Eestisse naastes õppis Meri Tallinna 10. keskkoolis (1946-48) ning kõrghariduse omandas Tartu Riiklikus Ülikoolis ajaloo alal, mille lõpetas kiitusega (1953).

Meri töötas teater “Vanemuine” kirjandusala juhatajana ja õppejõuna Tartu kunstikoolis (1953-55), Eesti Raadios soomekeelsete saadete toimetajana ja kuuldemängude toimetuse juhatajana (1955-61), Tallinna Filmistuudio toimetuskolleegiumi liikmena (1963-1968), seejärel rezissöörina (1968-71) ja (1986-88). Meri võttis osa paljudest ekspeditsioonidest (Karpaadid, Kesk-Aasia, Ida-Siber, Kamtšatka, Altai, Taimõr, Mari-, Mordva-, ja Komimaa).

Laulva revolutsiooni ajal alustas Meri aktiivset poliitilist tegevust: oli Loomeliitude Kultuurinõukogu liige (1987) ja üks loominguliste liitude pleenumi organiseerijaid (1988), asutas Eesti Instituudi ja oli (1988-90) selle direktor. Eesti Vabariigi välisminister (1990-92) ja suursaadik Helsingis (1992). Kirjanike Liidu liige alates 1963, juhatuse liige (1963-92), sekretär (1985-87), ENSV teeneline kirjanik (1979); ENSV Kinoliidu liige (1966), Soome Kirjanike liidu auliige (1982), Helsingi ja Lapi ülikoolide audoktor. 1992. a. oktoobris valiti Meri Eesti Vabariigi presidendiks ning teiseks ametiajaks 1996. a. septembris. Meri suri Tallinnas.

Kirjanduslikku tegevust alustas Meri kultuurilooliste artiklitega “Edasis” (1950) kasutades pseudonüümi J. Ellem. Tema kirjanduslikuks põhižanriks kujunes aja- ning kultuuriloolise sisuga esseistlik reisikiri matkadest ajas ja ruumis. Meri esimesed raamatud on reisikirjad tavamõttes: jalgsimatkadest Kesk-Aasias jutustav “Kobrade ja karakurtide jälgedes” (1959), süstamatka Siberis kujutav “Laevapoisid rohelisel ookeanil” (1961) ja noorte teadlaste ekspeditsiooni Kamtšatkale tutvustav “Tulemägede maale” (1964), samuti selle uus variant “Lähenevad rannad” (1977). Ajaloolised vahelepõiked ja võrdlusmotiivid sagenevad teosest teosesse. Enim tõlgitud teos “Virmaliste väraval” (1974) on ühtaegu matkakiri ning lugu Kirdeväila avastamisest ja avastajatest. Raamatutes “Hõbevalge” (1976) ja “Hõbevalgem” (1984) elustatakse eestlaste varast meresõidu ajalugu, Saaremaa Kaali kraatri katastroofi ja teisi ajalooseiku, seostades ajalooallikaid pärimusteadete, keeleandmete ja folkloorimotiividega. Esitust pingestavad üllatuslikud hüpoteesid, millest peamine on oletus, et antiikaja meresõitja Pytheas jõudis oma reisil Saaremaale ning pidas saart legendaarseks Thuleks.

Meri poliitilised artiklid ja sõnavõtud, mis käsitlevad peamiselt eesti rahva ja kultuuri olukorda taasisesesvumise eel ning Eesti riigi eesmärke XX saj. lõpul, on esseistlikult elavasõnalised ja suure sisendusjõuga. Sellistena on nad äratanud tähelepanu välismaalgi; üle 250 artikli on tõlgitud eri keeltesse ja avaldatud Eurooopa, Aasia ja Ameerika ajakirjanduses. Eestis on neist ilmunud valik sarja “Eesti mõttelugu” raamatutes “Presidendikõned” (1996), “Riigimured” (2001) ja “Poliitiline testament” (2007).

Rahvusvahelist tunnustust on pälvinud Meri etnograafilis-kultuuriloolised filmid soome-ugri rahvastest ja kultuurist “Veelinnurahvas” (1970), “Linnutee tuuled” (1977), osalt lavastuslik “Kaleva hääled” (1986), “Toorumi pojad” (1991) ja “Šamaan” (1997). Meri on tõlkinud eesti keelde Erich Maria Remarque’i, Graham Greene’i, Vercorsi, Pierre Boulle’i ja Aleksandr Solženitsõni teoseid.

I. M.

Raamatud eesti keeles

Reisikirjad, ajaloolised esseed, kõned
Kobrade ja karakurtide jälgedes: Kesk-Aasia matkamärkmeid. Illustreerinud Ants Viidalepp. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1959, 158 lk.
Laevapoisid rohelisel ookeanil. Illustreerinud A. Viidalepp. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1961, 175 lk.
Tulemägede maale: reisipäevik 160. meridiaanilt. Kaaneümbris ja kaas: N. Kormašov. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1964, 264 lk.
Virmaliste väraval. Illustreerinud Viive Tolli. Tallinn: Eesti Raamat, 1974, 328 lk.
Hõbevalge: reisikiri tuulest ja muinasluulest. Illustreerinud Heinrich Valk. Tallinn: Eesti Raamat, 1976, 488 lk. [2., muudetud trükk: ‘Hõbevalge: reisikiri suurest paugust, tuulest ja muinasluulest’, koostanud ja toimetanud Urmas Sutrop ning Mart Meri. Tallinn, Tartu: Lennart Meri Euroopa Sihtasutus, 2008, 589 lk; 3., muudetud trükk: ‘Hõbevalge: reisikiri suurest paugust, tuulest ja muinasluulest’, koostanud ja toimetanud Urmas Sutrop ning Mart Meri; järelsõnad: Jüri Kivimäe, Urmas Sutrop, Tallinn: Eesti Päevaleht, Akadeemia, 2008, 614 pp.]
Lähenevad rannad: reisid 130. ja 160. meridiaani vahel. Tallinn: Eesti Raamat, 1977, 415 lk. [‘Tulemägede maale’ poole mahukam uusväljaanne.]
Hõbevalgem: reisikiri suurest paugust, tuulest ja muinasluulest. Soome regivärsid tõlkinud Paul-Eerik Rummo; illustreerinud Kaljo Põllu. Tallinn: Eesti Raamat, 1984, 216 lk. [2., muudetud trükk: ‘Hõbevalge: reisikiri suurest paugust, tuulest ja muinasluulest’, koostanud ja toimetanud Urmas Sutrop ning Mart Meri. Tallinn, Tartu: Lennart Meri Euroopa Sihtasutus, 2008, 589 lk; 3., muudetud trükk: ‘Hõbevalge: reisikiri suurest paugust, tuulest ja muinasluulest’, koostanud ja toimetanud Urmas Sutrop ning Mart Meri; järelsõnad: Jüri Kivimäe, Urmas Sutrop, Tallinn: Eesti Päevaleht, Akadeemia, 2008, 614 pp.]
Presidendikõned. Eessõna: Hando Runnel; järelsõna: Carl Bildt. Tartu: Ilmamaa, 1996, 591 lk. [Sari ‘Eesti mõttelugu’. 2. tr: 2005.]
Riigimured. Koostaja ja järelsõna: Toomas Kiho; eessõna: Hando Runnel. Tartu: Ilmamaa, 2001, 675 lk. [Kõned. Sari ‘Eesti mõttelugu’.]
Poliitiline testament. Koostajad Toomas Hiio ja Mart Meri; osaliselt tõlkinud Toomas Hiio; toimetaja Urmas Tõnisson. Tartu: Ilmamaa, 2007, 270 lk. [Sari ‘Eesti mõttelugu’.]
Lennart Meri ütlemisi. Koostanud Toomas Kiho. Tallinn: Tammerraamat, 2015, 192 lk.

Lennart Meri kohta
Liis Sein, Laura Verte, Lennart Meri : president : „Meist igaühest sõltub Eesti püsimine.“ Kiili: Herta Kirjastus, 2025, 70 lk. [Biograafia lastele.]