Leo Metsar

Leo Metsar (kuni 1936. aastani Leo Mollok, 27. IV 1924 – 4. VIII 2010) oli prosaist ja tõlkija. Tõlkijana vahendas ta peamiselt tšehhi ja slovaki keelest. Kirjanikuna oli tema peateoseks mahukas ajalooline romaan „Keiser Julianus”.

Metsar sündis Tartus. Ta lõpetas 1942. aastal Hugo Treffneri Gümnaasiumi, kus tema pinginaaber oli Artur Alliksaar. 1948. aastal lõpetas Metsar Tartu Riikliku Ülikooli ajaloolasena. Aastatel 1958–1963 oli ajalehe Edasi kirjanduskaastööline, seejärel vabakutseline.

Nii kirjaniku esikromaanis „Unistused ei sure” (1960) kui ka järgmistes romaanides „Päikesevanker” (1964) ja „Ripsmetušš” (1971) on valdavad täisväärtusliku elu ja inimvõimete maksimaalse rakendamise teemad.

Romaan „Unistused ei sure“ sai omal ajal suure tähelepanu osaliseks ja tõlgiti mitmesse keelde. Leo Metsari esikromaani ainekäsitlus ja psühholoogiline kujutamislaad vastandusid 1950. aastate kroonumeelsele ja tasalülitatud kirjandusele. Autor oli astunud sammu loomuliku ja tõepärasema inimesekujutamise poole.

Kirjaniku peateos on antiigiaineline romaanitetraloogia „Keiser Julianus“ (1978–2005), millega ta avardas eesti kirjanduse temaatilist haaret laiemasse üldise ajaloo valdkonda. Selles romaanisarjas dramatiseerib autor ajaloo- ja kultuurifilosoofiliselt Rooma riigi lõpuaegade ühiskondlikke vastuolusid, kõrvutades haritud paganlust ja sõjakat usufanatismi.

Leo Metsar oli viljakas tõlkija. Ta oli tšehhi ja slovaki kirjanduse hea tundja, kes vahendas eesti lugejale üle poolesaja teose. Tšehhi keelest tehtud tõlgete osas ei ole tema panusel eesti tõlkekirjandusse võrdväärset. Metsari vahendatud autoritest on tuntumad Václav Havel, Karel Čapek ja Milan Kundera. 2007. aasta suvel pälvis Metsar mahuka tõlketöö eest Tšehhi Vabariigi kõrge auhinna Gratias Agit.

Saksa keelest on Metsar eesti keelde tõlkinud näiteks Thomas Manni romaani „Lotte Weimaris”.

Eestis pälvis Leo Metsar 2001. aastal Valgetähe V klassi teenetemärgi ja 2007. aastal Valgetähe IV klassi teenetemärgi.

L. P.

Raamatud eesti keeles

Romaanid
Unistused ei sure. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1960, 210 lk.
Päikesevanker. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1964, 216 lk.
Ripsmetušš. Tallinn: Eesti Raamat, 1971, 92 lk.
Keiser Julianus. Ajalooline romaan. Tallinn: Eesti Raamat, 1978, 307 lk.
Keiser Julianus. Päevik. 2. raamat. Tallinn: Eesti Raamat, 1983, 416 lk.
Keiser Julianus. Päevik. 3. raamat. Tartu: Ilmamaa, 1994, 460 lk.
Keiser Julianus. Neljas raamat. Prokopiose ülestõus. Tartu: Ilmamaa, 2005, 267 lk.