Mait Metsanurk

Mait Metsanurk (kodanikuna Eduard Hubel; 19./7. XI 1879 – 21. VIII 1957) oli prosaist, näitekirjanik ja kriitik, eesti sotsiaalse ja ajaloolise romaani avardaja.

Sündis Põhja-Tartumaal Kärkna vallas Metsanuka külas Saare talu perepojana. Õppis Orge vallakoolis, 1895–1900 Tartu linnakoolis ja lõpetas aastase pedagoogilise kursuse. 1902–1904 töötas kantseleiametnikuna, õpetajana, tunniandjana. 1906. aastast ajakirjanik Tallinnas algul Virulase, siis Tallinna Teataja juures, viimase vastutav toimetaja 1917–1920, ajakirja Agu toimetaja 1923–1924. Eestimaa Rahvahari­duse Seltsi ja selle kirjanduse haruseltsi juhtivtegelane. Elas kutselise kirjanikuna Tallinnas, oli üks Eesti Kirjanike Liidu loomise algatajaid, 1920–1930. aastail korduvalt ka esimees. Eesti Kirjanduse Seltsi auliige 1932. Ühines eluläheduslaste rühmitusega „Kirjanduslik Orbiit“. 1935–1937 ajalehe Uus Eesti kultuuritoimetaja. Eesti Raamatuaasta peakomitee esimees 1935–36, Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali esimees 1938–1940, Tallinna Kirjanikkude Ühingu esimees 1939–1940. Käis 1920 Nõukogude Venemaal, 1921 Saksa­maal, 1928 Prantsusmaal. Oli vabamüürlane. 1950. aastal sattus Nõukogude Eestis põlu alla ja visati Kirjanike Liidust välja, töötas Tallinnas öövahina. Maetud Metsakalmistule. Tallinnas Wismari tn 10 on mäles­tustahvel, mälestuskivi on ka sünnitalu asukohas.

1904. aastast alates hakkas avaldama lühijutte. Teda huvitas moraalne eneseteostus, isiklik ja ühiskondlik kohusetunne. Ta liikus kriitilise realismi suunas, kaldudes tasapisi pessimismi; teda mõjutas vene klassikaline kirjandus, eriti L. Tolstoi. Esimesed humoristlikud novellid ilmusid kogus Jumalalapsed (1910), väikekodanluse laostavat mõju lahkas jutustus Isamaa õilmed (1908). Naturalismi sugemetega romaan Vahesaare Villem (1909) kujutas noore peremehe võitlust võlgades kodutalu pärast. Lühiromaan Orjad (1912) sarjas ajakirjanike põhimõttelagedust; sama probleemi käsitleb novell Epp (1919). Kõrgendatud enesehinnangut kujutas impressionismile lähenev jutustus Toho-oja Anton (1915), ärimehe hingelist ummikut psühholoogiline romaan Ennäe inimest! (1918), eluvõõra unistaja ja maailmaparandaja tragikoomikat romaan Taavet Soovere elu ja surm (1922).

Metsanurga näidendiga Päikese tõusul (käsikiri kadu­nud) avati 1906. aastal „Estonia“ kui kutseline teater. Ta avaldas ühevaatuselise komöödia Uues korteris (1908) ja vagatsejate variserlikkust paljastava sünge komöödia Vagade elu (1907/1924). Näi­dend Põhjamaa (1915) ei saanud avalikuks kodanliku seltskonna protesti tõttu. Tema draamade põhisisuks kujunes punase ja valge leeri konflikt, mis sageli läbistab ka perekonda. Nii nagu jutustuse Juma­lata (1921) peategelane ei suuda võitluste keerises leida omale suremist väärt ideed, kõhkleb peategelane revolutsiooni ja kristliku armuõpetuse vahel ka draamas Kindrali poeg (1925), mis keelati „Vanemuises” ära pärast esietendust prototüübi äratuntavuse tõttu. Põrandaaluse revolutsionääri, idealisti ja sisekonfliktis märtri päevikuna esitatud romaan Jäljetu haud (1926) põhjustas samuti ägedat poleemikat.

Metsanurk oli lähenenud ekspressionismile, eredaks näiteks novell Algus (1924), mis kuulutas sotsiaalsele eba­õiglusele rajatud maailma hukku. Neid teemasid arendab ka realistlik romaanidiloogia Valge pilv (1925) ja Punane tuul (1928), mis kujutavad külaühiskonda revolutsioonide, Saksa oku­patsiooni ja Vabadussõja ohtlikul ajal. Mitmes teoses kritiseeris ta tõusikuid ja hedonismi ning kiitis ausat tööd, esitas lõikavaid sotsiaalseid probleeme. Kirjaniku kõige populaarsemaks teoseks kujunes ajalooline romaan Ümera jõel (1934), milles on püütud realistlikult ette kujutada eest­laste muistse vabadusvõitluse olusid ja inimesi XIII saj hakul. Teos muutus aastakümneteks koolide kohustuslikuks lugemisvaraks Eesti NSVs. Teine ajalooline romaan Tuli tuha all (1939) jutus­tab suurest näljahädast XVII saj lõpul. Romaanis Soosaare (1936) kujutas kirjanik autobiograafiliselt 19. saj lõpu taluelu ränka, ent loovat tööd. Pastori päeviku vormis romaan Kutsutud ja seatud (1937) kujutab vaimulikku tabanud eluummikut.

Esimesel Nõukogude aastal 1940 avaldas Metsanurk jutustuse „Vennad”. Ta jätkas avaldamist ka Saksa okupatsiooni ajal. Varjunime Endel Paluteder all ilmus jutustus „Kalmud metsas” (1942), mis kirjeldab arveteõiendusi külas. Jutustus Dora Praats (1943) kujutab satiiriliselt nõukogude naiskarjeristi, taluelust jutustab „Kuldaväärt poeg” (1944). Sotsialistliku realismi matkimispüüe külaromaaniga Suvine pööripäev (1957) ebaõnnestus, vaatamata korduvale redigeerimisele kaanonile vastavaks. Ta alustas mälestuste kirjutamist, ilmuda jõudis autori noor­põlvest pajatav Tee algul (1946), kuid teine osa jäi pooleli (ilmunud pealkirja all Koolipoisist kirjanikuks, 2005).

Valitud teosed I–IV (1957–80) esitab Metsanurga loomingu põhiosa. Nii mõnegi teose pidi autor ümber töötama, et saavutada nende avaldamine Nõukogude okupatsiooni ajal. 2005. aastal ilmus novellivalimik Kreeps. Senini on kokku kogumata tema rohked kirjanduskriitililised tööd. Metsanurka on tõlgitud nelja keelde, ta ise on tõlkinud U. Sinclairi (1912), S. Sergejev-Tsenskit (1941–1948) ja M. Gorkit (1950).

A. M.

Raamatud eesti keeles

Romaanid
Wahesaare Willem. Tallinn: Teadus, 1909, 231 lk.
[Järgnevad trükid:
Tallinn: Maa, 1921, 202 lk;
‘Valitud teosed’, 1. köide, Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1957, 563 lk.]
Orjad. Tallinn: Maa, 1912, 200 lk.
[Järgnevad trükid:
Tartu: Noor-Eesti, 1925, 102 lk;
‘Valitud teosed’, 3. köide, Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1959, 473 lk.]
Ennäe inimest!. Tallinn: Maa, 1918, 277 lk.
[Järgnevad trükid: Tartu: Noor-Eesti, 1929, 332 lk;
‘Valitud teosed’, 1. köide, Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1957, 563 lk.]
Taawet Soowere elu ja surm. Tallinn: Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus, 1922, 175 lk.
[Järgnevad trükid:
Tartu: Eesti Kirjastuse Kooperatiiv, 1935, 194 lk;
‘Valitud teosed’, 1. köide, Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1957, 563 lk.]
Valge pilv. Tartu: Noor-Eesti, 1930, 287 lk. [‘Kogutud teosed’, 7. köide. 2. trükk: ‘Valitud teosed’, 2. köide, Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1958, 644 lk.]
Jäljetu haud. Tartu: Noor-Eesti, 1926, 261 lk. [2. trükk: Tallinn: Eesti Raamat, 1998, 247 lk.]
Punane tuul. Tartu: Noor-Eesti, 1928, 667 lk.
[Järgnevad trükid:
Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1955, 432 lk;
‘Valitud teosed’, 2. köide, Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1958, 644 lk;
Tallinn: Eesti Raamat, 1970, 384 lk.]
Fr. Arraste & Pojad. Tartu: Noor-Eesti, 1930, 414 lk.
Ümera jõel: ajalooline romaan. Tartu: Noor-Eesti, 1934, 412 lk.
[Järgnevad trükid:
Tartu: Eesti Kirjastuse Kooperatiiv, 1935, 415 lk;
Tartu: Noor-Eesti, 1937, 366 lk (lühendatud trükk);
Geislingen: Kultuur, 1949, 428 lk;
Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1956, 294 lk;
Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1961, 332 lk;
Tallinn: Eesti Raamat, 1974, 272 lk;
‘Valitud teosed’, 5. köide, Tallinn: Eesti Raamat, 1980, 648 lk.
Tallinn: Eesti Raamat, 1986, 261 lk;
Tallinn: Ilo, 2005, 262 lk;
Tallinn: Eesti Päevaleht; Akadeemia, 2008, 351 lk.]
Soosaare. Tartu: Noor-Eesti, 1936, 469 lk. [2. trükk: ‘Valitud teosed’, 4. köide, Tallinn: Eesti Raamat, 1969, 600 lk.]
Kutsutud ja seatud: ühe hingekarjase päevik. Tartu: Noor-Eesti, 1937, 351 lk.
[Järgnevad trükid:
Tartu: Noor-Eesti, 1938, 388 lk;
Valitud teosed, 4. köide, Tallinn: Eesti Raamat, 1969, 600 lk;
Toronto: Orto, 1969, 270 lk;
Tuli tuha all: ajalooline romaan Suure nälja ajast 1695-1697. Tartu: Noor-Eesti, 1939, 468 lk.
[Järgnevad trükid:
‘Valitud teosed’, 5. köide, Tallinn: Eesti Raamat, 1980, 648 lk.
Tallinn: Eesti Päevaleht; Akadeemia, 2008, 381 lk.
Suvine pööripäev. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1957, 465 lk.

Novellid ja jutustused
Isamaa õilmed. Tallinn: J. Ploompuu, 1908, 137 lk.
Jumalalapsed: Nowelletid. Tallinn: J. Lepp, 1910, 162 lk. [Sisu: ‘Jumalakartlik’, ‘Pühade rõõm’, ‘Poeg’, ‘Maajagamine’, ‘Kuuwalgel’, ‘Kiwa kaalumas’, ‘Pühade lõpp’, ‘Laenamas’, ‘Pidul’, ‘Õpetaja-herra unenägu’, ‘Warane kewade’, ‘Kunstnik’, ‘Päikese kiir’.]
Toho-oja Anton. Tallinn: Maa, 1916, 64 lk.
Epp: nowell. Tartu: Odamees, 1920, 47 lk.
Jumalata. Tallinn: Varrak, 1921, 84 lk.
Viimne päev: novellid. Tallinn: Eesti Kirjanikkude Liit, 1927, 180 lk. [Sisu: ‘Viimne päev’, ‘Jalutu’, ‘Ajakirjaniku suurpäev’, ‘Pyramus ja Thisbe’, ‘Proua Dagmari eelmäng’, ‘Mistarvis’, ‘Läbi tule’, ‘Rahu ja üksmeel’, ‘Peremees ja sulane’, ‘Algus’.]
Kogutud teosed. 1. köide. Jutustused ja novellid. Tartu: Noor-Eesti, 1929, 181 lk. [Sisu: ‘Isamaa õilmed’, ‘Sügiseöö pimeduses’, ‘Pühade rõõm’, ‘Poeg’, ‘Maajagamine’, ‘Kive kaalumas’, ‘Pühade lõpp’, ‘Laenamas’, ‘Kosilane linnast’, ‘Õpetaja-härra unenägu’, ‘Päikese kiir’, ‘Kunstnik’.]
Elu murrab sisse: novellid. Tartu: Eesti Kirjanikkude Liit, 1931, 191 lk. [Sisu: ‘Elu murrab sisse’, ‘Geeniuse surm ehk asi iseeneses’, ‘Tasumata võlg’, ‘Kindral Gregovius’, ‘Maailma veeres’.]
Taniel heitleb: jutustis. Tartu: Noor-Eesti, 1932, 196 lk.
Maine ike: jutud. Tartu: Eesti Kirjanikkude Liit, 1933, 159 lk. [‘Maine ike’; ‘Reservkapten ja saatus’, ‘Ühe suvise seikluse lõpp’, ‘Andres’, ‘Kingsepp Siimeon ärkab’, ‘Vabadusepüha õhtul’.]
Mändide all: jutustus. Tartu: Noor-Eesti, 1933, 223 lk.
Kreeps. Koostanud Maire Liivamets. Tallinn: Eesti Raamat, 2005, 316 lk. [Sari ‘Eesti novellivara’. Sisu: ‘Laenamas’, ‘Mistarvis?’, ‘Kive kaalumas’, ‘Toho-oja Anton’, ‘Kindral Gregovius’, ‘Epp’, ‘Viimne päev’, ‘Sügisöö pimeduses’, ‘Ajakirjaniku suurpäev’, ‘Kreeps’, ‘Vabadusepüha õhtul’, ‘Pühade rõõm’, ‘Kunstnik’, ‘Õpetaja-härra unenägu’, ‘Pühade lõpp’, ‘Kalmud metsas’, ‘Dora Praats’.]

Näidendid
Uues korteris: näitemäng ühes waatuses. Tallinn: Teadus, 1908, 30 lk.
Vagade elu: näidend 3 vaatuses. Tartu: Noor-Eesti, 1923, 83, lk.
Kindrali poeg: draama seitsmes pildis epiloogiga. Tartu: Noor-Eesti, 1925, 109 lk.
Talupoja poeg: näidend kolmes vaatuses. Tartu: Noor-Eesti, 1929, 103 lk.
Mässuwaim, ehk, Agulirahwas läheb ajalukku: mäng kolmes waatuses. Tallinn: T. Mutsu Teaterkirjastus, 1931, 101 lk.
Haljal oksal: näidend 4 waatuses. Tallinn: T. Mutsu, 1932, 111 lk.
Heinasao ääres: mäng ühes vaatuses. Tallinn: Eesti Haridusliit, 1934, 26 lk.
C. R. Jakobson: dramaatiline kroonika 5 vaatuses epiloogiga. Tartu: Eesti Kirjastuse Kooperatiiv, 1935, 170 lk.
Maret elukoolis: komöödia kolmes vaatuses. Tallinn: Autorikaitse Ühing, 1938, 153 lk.

Mälestused
Tee algul: mälestused. 1. Tallinn: Ilukirjandus ja Kunst, 1946, 246 lk.
Mälestused. Tee algul; Koolipoisist kirjanikuks. Koostanud Kadi Põdersalu; eessõna: Hando Runnel. Tartu: Ilmamaa, 2005, 567 lk.

Kogutud ja valitud teosed
Kogutud teosed. 1. köide. Jutustused ja novellid. Tartu: Noor-Eesti, 1929, 181 lk. [Sisu: ‘Isamaa õilmed’, ‘Sügiseöö pimeduses’, ‘Pühade rõõm’, ‘Poeg’, ‘Maajagamine’, ‘Kive kaalumas’, ‘Pühade lõpp’, ‘Laenamas’, ‘Kosilane linnast’, ‘Õpetaja-härra unenägu’, ‘Päikese kiir’, ‘Kunstnik’.]
Kogutud teosed. 5. köide. Ennäe inimest!. Tartu: Noor-Eesti, 1929, 332 lk.
Kogutud teosed. 7. köide. Valge pilv. Tartu: Noor-Eesti, 1930, 287 lk.
Valitud teosed. 1. köide. Romaanid I. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1957, 563 lk. [Sisu: ‘Vahesaare Villem’, ‘Taavet Soovere elu ja surm’, ‘Ennäe inimest!’.]
Valitud teosed. 2. köide. Romaanid II. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1958, 644 lk. [Sisu: ‘Valge pilv’, ‘Punane tuul’.]
Valitud teosed. 3. köide. Jutustused ja novellid. I. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1959, 473 lk. [Sisu: ‘Isamaa õilmed’, ‘Orjad’, ‘Toho-oja Anton’, ‘Epp’, ‘Jumalata’, ‘Taniel heitleb’.]
Valitud teosed. 4. köide. Romaanid III. Järelsõna: Aino Pärsimägi. Tallinn: Eesti Raamat, 1969, 600 lk. [‘Soosaare’, ‘Kutsutud ja seatud’.]
Valitud teosed. 5. köide. Romaanid IV. Järelsõna: Ülo Tonts. Tallinn: Eesti Raamat, 1980, 648 lk. [Sisu: ‘Ümera jõel’, ‘Tuli tuha all’.]

Mait Metsanurga kohta
Friedebert Tuglas, Mait Metsanurk. Kriitiline essee. Tallinn: Siuru, 1919, 38 lk.
Hugo Raudsepp, Mait Metsanurk ja tema aeg. Ühe vaimsuse kroonika kaasaegse sulest. Tartu: Noor-Eesti, 1929, 472 lk. [2. trükk: 2013.]