Raimo Männis

Raimo Männis (16. XII 1931 – 1 III 2025) oli prosaist ja lastekirjanik.

Sündis Viljandimaal, õppis Kildu, Väinjärve, Kirivere ja Vändra koolis ning aastatel 1952-1957 Eesti Põllumajanduse Akadeemias, lõpetades mehaanikainsenerina. Töötas mitmel pool põllumajanduses ja masinduses. Kirjanike Liidu liige 1991, NLKP liige 1965-1990.

Kirjandusse tuli lastejuttudega 1954. aastal, seejärel ilmusid kogumikud „Sünnipäevakink“ (1965), „Poiss ja kuu“ (1969). Sõjajärgse maakooli noori kujutab jutustus „Kiviküla kooli poisid“ (1974) ja selle järg „Talv ja kevad Kivikülas“ (2018).

Erinevate ajajärkude maaelu problemaatika ümber keerlevad ka Männise hea jutustamisoskusega ja asjatundlikud romaanid: „Valeühendused“ (1983), „Heinatants“ (1985, 3. auhind sama aasta romaanivõistlusel), „Tagasiärastaja“ (1997) ja „Ärapööramiste aasta“ (2006).

A. K.

Raamatud eesti keeles

Romaanid
Valeühendused. Tallinn: Eesti Raamat, 1983, 142 lk.
Heinatants. Tallinn: Eesti Raamat, 1985, 175 lk.
Tagasiärastaja. Tallinn: Eesti Raamat, 1997, 189 lk.
Ärapööramiste aasta. Tallinn: Maalehe Raamat, 2006, 263 lk.

Lastekirjandus
Sünnipäevakink. Tallinn: Eesti Raamat, 1965, 87 lk.
Poiss ja kuu: jutustused. Tallinn: Eesti Raamat, 1969, 31 lk.
Kiviküla kooli poisid: jutustused. Tallinn: Eesti Raamat, 1974, 160 lk. [2. trükk: 1986.]
Talv ja kevad Kivikülas. Tallinn: Post Factum, 2018, 163 lk.