Reed Morn

Reed Morn (sündinud Frieda Johanna Drewerk, 19. VIII 1898 – 17. X 1978) oli eesti prosaist, kes oma loomingus maalis süvapsühholoogilisi portreid suveräänsetest, tugevatest ja vaimsete huvidega isiksustest, kes olid enamasti naised.

Frieda Drewerk sündis Tallinnas tööliste perekonda. Teda kasvatas peamiselt ema kitsastes majanduslikes oludes. Sellest hoolimata sai Drewerk käia Tallinna heades koolides, õppides 1916-1918 Lenderi eragümnaasiumis, 1918 vene gümnaasiumis ning lõpetades 1919. aastal Tallinna Linna V Tütarlaste Gümnaasiumi. Koolis ilmutas Drewerk silmapaistvat õppeedukust. 1919 astus Tartu Ülikooli, kus õppis kirjandusajalugu, filosoofiat ja romaani filoloogiat. Lõpetas ülikooli 1924 magistrikraadiga. 1921 hakkas avaldama ajakirjanduses artikleid kirjandusest. 1924-1926 töötas Paide ühisgümnaasiumis eesti keele ja kirjanduse õpetajana, ladina keele õpetajana töötas ta 1929 Tallinna I Tütarlaste Gümnaasiumis ja 1929-1932 Kaarli eraühisgümnaasiumis. Edaspidi elas vabakutselisena, vahel andis ka eratunde.

1932-1933 veetis Frieda Drewerk Tartu Prantsuse Teadusliku Instituudi stipendiumiga Pariisis, 1933. aasta lõpul elas ta kolm kuud Hispaanias, 1937 külastas Itaaliat. Avaldas eesti ajakirjanduses reisikirju. 1944 põgenes Saksamaale. Veetis kümme kuud interneerituna nn tšehhi põrgus. 1946-1952 elas Saksamaal, 1950. aastal põgusalt ka Rootsis. 1952 siirdus New Yorki, kus töötas juhutöödel ja masinakirjutajana, vahel oli ka töötu. 1957 läks elama Los Angelesse, kus peatselt pensioneerus ning elas kuni surmani.

Frieda Drewerk hoidus eluaeg avalikust tähelepanust ning seltskondlikust suhtlusest, ta ei astunud kunagi Kirjanike Liitu. Suheldes eelistas kirjavahetust. Ta ei soetanud perekonda, elas kasinalt ning väljendas oma mahukas kirjavahetuses valmidust pühendada oma elu loomingule ja vaimsetele püüdlustele.

1927 ilmus Reed Morni pseudonüümi all debüütromaan “Andekas parasiit”, mis võitis romaanivõistlusel II koha (konkureerides August Jakobsoni, Betti Alveri ja Mart Rauaga) ning teenis kriitikutelt positiivse vastuvõtu. Romaan oli eesti kirjanduses uudne selle poolest, et vaatles haritud, vaimse ja individualistliku naise arengut, keda pelutab elu materiaalne ning praktiline pool. “Andeka parasiidi” lause on modernistlik, ainestik võrdlemisi autobiograafiline. See romaan ongi jäänud Reed Morni kõige tuntumaks teoseks.

1929 ilmus Reed Morni teine romaan “Kastreerit elu”, mis süvavaatles “Andeka parasiidiga” sarnase psühholoogilise profiiliga peategelast, kelleks ent sedapuhku oli mees. Romaan on kirjutatud Andreas Orpuse päevikuna, kes istub vanglas, kuna tappis toorutsejast hotelliomaniku, kes peksis oma naist. “Kastreerit elu” stiil on debüütromaaniga võrreldes realistlikum, sisu vähem pessimistlik. Romaan ei teeninud nii positiivset ja populaarset vastuvõttu kui “Andekas parasiit”, ehkki mitmed kriitikud on pidanud seda debüüdist paremaks.

1929 avaldas Reed Morn Loomingus esimese novelli “Prints”, mis vaatleb romaanide peategelastega sarnast karakterit. Novelle kirjutas ja avaldas Reed Morn hiljemgi, enne sõda peamiselt Loomingus, novellivalimik “Andke keisrile mis keisri ja Jumalale mis Jumala” aga ilmus alles 2009. aastal sarjas “Eesti novellivara”.

Peale sõda avaldas Reed Morn oma loomingut peamiselt ajakirjas Mana, ent ilmumata jäid mõnedki novellid ja romaan “Märgit hing”. 1956 ilmus romaan “Tee ja tõde”, mille esialgne versioon valmis juba 1936. aastal ja mida kirjandusteadlane Rutt Hinrikus on pidanud Reed Morni peateoseks. “Tees ja tões” vaadeldakse süvitsi sarnast peategelast kui autori varasemates romaanides, ent stiil on tavakeelsem, tunda on elujaatavamat suhtumist ning leplikkust igasuguse elusaatuse suhtes. Väljendatakse muret asjaolu suhtes, et kaasaegne inimene on unustanud, et ta on loodud Jumala näo järele. Kui ennesõjaaegses loomingus peegeldus autori enesemääratlus kristlasena, siis “Tees ja tões” on märgatav huvi budismi ja india filosoofia vastu.

Frieda Drewerk tegutses enne sõda ka tõlkijana, eestindades vene, hispaania ning prantsuse keelest, millest jõudis ilmuda Alphonse Daudet’ romaan “Sappho”. Tema sulest ilmus nii enne kui pärast sõda ka mitmeid pikemaid käsitlusi maailmakultuuri ja -kirjanduse suurkujude kohta, teiste hulgas ka eesti kultuuris vähetuntud autorite kohta nagu Miguel de Unamuno või nikaraagua luuletaja, hispaaniakeelse modernismi rajaja Rubén Dario.

S. V.

Raamatud eesti keeles

Romaanid
Andekas parasiit. Tartu: Loodus, 1927, 281 lk. [2. trükk: Tallinn: Eesti Raamat, 2008, 175 lk.]
Kastreerit elu. Tartu: Loodus, 1929, 227 lk.
Friida Dreverk, Tee ja tõde. Toronto: Orto, 1956, 317 lk. [2. trükk: Tallinn: Eesti Raamat, 2002, 295 lk.]

Novellid
Andke keisrile mis keisri ja Jumalale mis Jumala. Koostanud Maire Liivamets. Tallinn: Eesti Raamat, 2009, 250 lk. [Sari ‘Eesti novellivara’.]

Varia
Frieda Drewerk, Jeanne d’Arc: Prantsusmaa rahvuskangelane. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1935, 149 lk.