Timo Maran

Timo Maran (s. 13. IV 1975) on ökosemiootik ja luuletaja.

Maran sündis ja käis koolis Tallinnas. Ta õppis zooloogiat ja semiootikat Tartu Ülikoolis ning kaitses doktoritöö teemal „Mimikri kui kommunikatsioonisemiootiline fenomen“ (2005). Ta on töötanud Eesti Instituudis ja Eesti Kirjandusmuuseumis. Maran on Tartu Ülikooli ökosemiootika professor, ta oli semiootikaosakonna juhataja aastatel 2018-2024. Ta kuulub kirjandusrühmitusse Erakkond, Eesti Kirjanike Liitu (2008. aastast), Eesti Kirjanduse Seltsi, Eesti Semiootika Seltsi, Eesti Loodusuurijate Seltsi, Rahvusvahelisse Biosemiootika Ühingusse ja Põhjamaade Semiootika Assotsiatsiooni. Maran on pälvinud Tartu Ülikooli aumärgi (2015). Tema isa on loodusfilmide autor Rein Maran.

Esikkogust „Põhjavesi“ (2001) peale on Marani pärusmaaks loodusluule. Ta paistab silma puhta ja mänguvaba suhtega loodusesse, ka isiklik maailm põimub loodusega. Filosoofilise alatooniga on 2020. aastal Gustav Suitsu luulepreemia pälvinud „Metsloomatruudus“ (2019).

Lisaks loodusteaduslikele käsitlustele on Timo Maran avaldanud artikleid looduskirjandusest, ökokriitikast ja ökosemiootikast.

A. K.

Raamatud eesti keeles

Luule
Põhjavesi: luulet aastatest 1995-2000. Tallinn: Erakkond, 2001, 53 lk
Metsa pööramine. Lelle: M. Lattik, Erakkond, 2007
Poeetiline punane raamat. Luuletused T. Maran, idee A. Ljutjuk. Tallinn: Ajakirjade Kirjastus, Ukraina Kultuurikeskus, 2007, 80 lk
Las ma ümisen: luulet 2005-2015 & Mirkka Rekola luule tõlked. Lelle: Allikäärne, 2015, 79 lk
Metsloomatruudus. Tartu: Elusamus, 2019, 45 lk
Ainult puudutused on: valikkogu. Luige: Verb, 2023, 90 lk

Lasteraamatud
Kodukakk, päevakoer ja teised. Tallinn: Päike ja Pilv, 2015, 39 lk

Semiootika
Mimikri kui kommunikatsiooni-semiootiline fenomen. Dissertationes semioticae Universitatis Tartuensis 7. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2005, 216 lk
Mimikri semiootika. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2008, 218 lk
Ökosemiootika: märgiuuringud ja ökoloogiline muutus. Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus, 2022, 158 lk