Valdur Mikita

Valdur Mikita (sünd. 28. I 1970) on kirjanik ja semiootik.

Mikita sündis Viljandimaal Suislepa külas. Ta lõpetas seal keskkooli 1985. aastal ja asus seejärel bakalaureuseõppes õppima Tartu Ülikoolis bioloogiat. Mikita suundus magistriõppesse semiootika erialale, saades 1994. aastal magistrikraadi väitekirjaga “Normid ja loov käitumine. Harjutustik tavatu mõtteviisi arendamiseks”. Ta kaitstes 2000. aastal doktoritöö “Kreatiivsuskäsitluste võrdlus semiootikas ja psühholoogias”. Sellest ajast alates on ta töötanud nii õpetajana kui ka erinevates meditsiiniettevõtetes, alates 2010. aastate keskpaigast olnud vabakutseline.

Mikita looming hägustab sageli žanripiire, ühendades ilukirjanduse ja semiootika elemente. Tema esimene raamat, sõnamänguliste esseede ja luuletuste kogu „Äparduse rõõm“ ilmus 2000. aastal ja tugines tema doktoritöö teemadele. Tema järgmine raamat „Rännak impampluule riik“ (2001) sisaldas sarnast sisu. Need kaks väga eksperimentaalset kirjandust sisaldavat teost ei pälvinud küll laialdast populaarsust, kuid lõid Mikitale kultusliku järgijaskonna Tartus ja Tallinnas humanitaarüliõpilaste ringkondades. Hiljem avaldas Mikita essee „Kirsiõieturundus: Visioon alternatiivsest turundusest“ (2004), milles mõtiskles kultuuri ja majanduse erinevuste ja sarnasuste üle. See raamat tugines Mikita töökogemusele ravimifirmades.

Mikita järgmine esseekogu „Metsik lingvistika” (2008) vaatles keele, kultuuri, looduse ja eesti identiteedi seoseid. 2011. aastal avaldas ta teose „Teoreem”, mis sisaldas kahte lühikest lugu: „Jänesekapsa teoreem” ja „Nõia teoreem”. Esimene võitis 2009. aastal August Gailiti auhinna. 2013. aastal ilmus „Metsik lingvistika” järg: esseekogu pealkirjaga „Lingvistiline mets: Tsibihärblase paradigma. Teadvuse kiirendi” ning just see raamat tõi Mikitale laialdase tunnustuse, võites 2014. aastal kirjanduse sihtkapitali aastaauhinna ja Virumaa kirjandusauhinna ning saades pikaajaliseks üleriigiliseks bestselleriks.

Valdur Mikita teos „Lindvistika ehk metsa see lingvistika“ ilmus 2015. aastal ning on kolmas ja viimane osa triloogiast, mis käsitleb keelt, sünesteesiat, sisekõne ning Eesti psühholoogia, maastiku, kultuuri ja mütoloogia vahelisi suhteid.

M. M.

Raamatud eesti keeles

Eksperimentaalkirjandus
Äparduse rõõm: keele- ja kultuurimänge. Tartu: V. Mikita, 2000, 166 lk.
Rännak impampluule riiki. Tartu: V. Mikita, 2001, 148 lk.
Mikita keeleaabits : põliskeele omailm. Vara: Välgi metsad, 2019. 167 lk.

Lühiproosa
Teoreem. Vara: Hm, 2011, 127 lk. [Sisu: ’Jänesekapsa teoreem’, ’Nõia teoreem’.]

Esseistika
Kreatiivsuskäsitluste võrdlus semiootikas ja psühholoogias. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2000, 146 lk. [Doktoritöö.]
Kirsiõieturundus: visioon alternatiivsest turundusest. Tartu: Fontese Kirjastus, 2004, 68 lk.
Metsik lingvistika: sosinaid kartulikummardajate külast. Tallinn: Grenader, 2008, 127 lk. [2., täiendatud trükk: Vara: Välgi metsad: 2016, 135 lk.]
Lingvistiline mets: tsibihärblase paradigma. Teadvuse kiirendi. Tallinn: Grenader, 2013, 240 lk. [Järgnevad trükid: 2016, 2020.]
Lindvistika, ehk, Metsa see lingvistika. Vara: Välgi metsad, 2015, 236 lk.
Tartu tähestik, ehk, Tarto maine ja taevane trükis. Tartu: Tartu Linnavalitsus, 2017, 63 lk.
Kukeseene kuulamise kunst: läänemeresoome elutunnet otsimas. Vara: Välgi metsad, 2017, 156 lk.
Eesti looduse kannatuste aastad : manifest Eesti metsale, kirja pandud iseenda jaoks 2018. aasta suvel ja sügisel, aga kardetavasti sai see natuke liiga sünge. Vara: Välgi metsad, 2018. 110 lk.
Forestonia = Estwald = Mine metsa! Koostanud ja toimetanud Valdur Mikita ja Cornelius Hasselblatt ; inglise keelde tõlkinud Adam Cullen, saksa keelde tõlkinud Cornelius Hasselblatt. Tartu: Välgi metsad, 2020. 215 lk.
Kodukäija koodeks = Codex somnambulicus. Vara: Välgi metsad, 2024. 111 lk.