Voldemar Miller

Voldemar Miller (Voldemar Karl Miller 7. II/25. I 1911 – 26. IV 2006) oli arhivaar, kodu-uurija, raamatuloolane ja lastekirjanik.

Miller sündis ja õppis Saaremaal ning Tartu ülikoolis ajalugu. Töötas lihttöödel, oli vabakutseline ajakirjanik, korrektor ja reporter ajalehes Eesti Sõna. Aastatel 1937-1944 oli arhivaar ja assistent Tartus Eesti riigi keskarhiivis, mobiliseerituna Saksa sõjaväkke arvepidaja Eesti õppepataljonis. Lõpetas arhiiviülemate kursused Moskvas 1946. 1944-1950 oli ENSV riikliku ajaloo keskarhiivi ülem, 1950-1952 kaevur Virumaal, 1952-1977 ENSV TA raamatukogu Baltika ja haruldaste raamatute osakonnas algul töötaja, hiljem juhataja. 1978-1996 töötas ENSV riiklikus raamatukogus (hilisemas Eesti Rahvusraamatukogus). Juhatas 1963. aastast Tallinna linnamuuseumi kodu-uurimise ringi ja kuulus Teaduste Akadeemia kodu-uurimise komisjoni. Eesti Kirjanike Liidu (1995), Emakeele Seltsi, Eesti Kodu-uurimise Seltsi, Eesti Muinsuskaitse jt seltside liige. Mitmel korral oli Eesti Raamatuühingu juhatuses. Maetud Tallinna Metsakalmistule.

Alates 1930. aastate keskpaigast avaldas rohkelt nii teaduslikke kui populaarteaduslikke käsitlusi ajaloost, kultuuri- ja kirjandusloost, raamatu- ja kodu-uurimisest. Ülevaate artiklitest annab kogumik „Minevikust tulevikku“ (1972). Osales „Tallinna ajaloo“ (2. kd 1969, 1976) ning „Eesti raamat 1525-1975“ (1978) koostamisel ja kirjutamisel. Oli 1975. aastal eesti raamatuaasta (möödus 450 aastat esimese eestikeelse raamatu ilmumisest) tähistamise juhtfiguur. Avaldas ülevaateteose „Esimesed eesti raamatud“ (1976). Eesti raamatukogunduse jaoks olid olulisel kohal Milleri 1960. aastatel formuleeritud baltica ja raamatu rariteetsuse kriteeriumid. Väga oluliseks tuleb pidada tema tegevust raamatute ja arhiivallikate päästmisel okupatsioonivõimu aastatel. Miller panustas oluliselt ka kodu-uurimisse: näiteks kuulus 1958. aastal moodustatud kodu-uurimise komisjoni ja pani alguse koolinoorte kodu-uurimiskonverentsidele. Oli üks 1963. aastal asutatud Tallinna Linnamuuseumi kodu-uurimisringi asutajaid. Tema eestvõttel sai alguse Eesti Televisiooni saatesari “Majad täis mälestusi”.

Miller avaldas 1930. aastate algusest ka följetone ja miniatuure, ent suurema tuntuse saavutas lastekirjanikuna. Esimesed jutud ilmusid ajakirjas Täheke ning kogumikes, esimene Milleri lasteraamat „Kiki“ ilmus 1966. aastal. Tuntumad Milleri lasteraamatud on „Merehundi jutud“ I-II (1984, 1993, II osa pälvis koha IBBY – Rahvusvahelise Noorsookirjanduse Nõukogu – aunimistus) ning „Tilleprintsess“ (1989, Nukitsa konkursi esimene koht 1999. aastal). Milleri lastejutud paistavad silma südamlikkuse ja soojusega.

Miller pälvis veel Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutööpreemia (1996), Avatud Eesti Fondi auhinna (1998), F. Puksoo auhinna (1991), Tallinna linna teenetemärgi (1999) ning Riigivapi IV klassi ordeni (1996).

A. K.

Raamatud eesti keeles

Lasteraamatud
Kiki. Tallinn: Eesti Raamat, 1966, 24 lk
Merehundi jutud. Tallinn: Eesti Raamat, 1984, 64 lk
Tilleprintsess. Tallinn: Eesti Raamat, 1989, 61 lk [järgmised trükid: 2010, 2016]
Merehundi jutud II. Tallinn: Tiritamm, 1993, 63 lk
Sõrmkübarasõdur: jutud. Tallinn: RE Stuudio, 1996, 30 lk
Konnaoja Kusti: kus on tõde, kust algab vale, teab ainult Krants. Tallinn: V. Miller, 1997, 47 lk
Kolm kanget sõpra: jutustus. Kuressaare: Tormikiri, 1999, 31 lk
Kodu kõige kallim: lugusid lastele. Koost. Jaak Urmet. Tallinn: Tänapäev, 2008, 143 lk

Varia
Minevikust tulevikku: artikleid ja ettekandeid 1940-1970. Tallinn: Eesti Raamat, 1972, 189 lk
Esimesed eesti raamatud. Tallinn: Eesti Raamat, 1976, 84 lk
Lugemiskultuurist: lugemisest vastavalt raamatule ja eesmärgile. Tallinn: ENSV Raamatuühing, 1985, 16 lk
Õpilaste kodu-uurimistööde juhendamisest. Metoodiline abimaterjal õpetajale. Tallinn: ENSV Haridusministeerium, 1986, 29 lk