Dagmar Normet

Dagmar Normet (kuni 1940 Dagmar-Sarlia Rubinstein, eestistatult Dagmar Randa, aastast 1945 Normet; 13. II 1921 – 16. X 2008) oli lastekirjanik.

Sündis ja õppis Tallinnas, 1940-1941 Tartu Ülikoolis kehakultuuri, seejärel sõja eest Nõukogude Liitu pagenuna Uljanovski Pedagoogilises Instituudis vene keelt ja kirjandust, Moskva Kõrgemas Kehakultuuri Instituudis, seejärel taas Tartu Riiklikus Ülikoolis, lõpetades 1945 kehalise kasvatuse õpetajana. Töötanud kehakultuuri õpetajana ning muuhulgas juhendanud aastatel 1946-1953 Eesti Raadio hommikvõimlemise saateid. 1956. aastast keskendunud kirjutamisele. Eesti Teatriühingu (1964) ja Kirjanike Liidu liige (1988). Pälvinud Valgetähe V klassi teenetemärgi (2007). Oli aastatel 1945-1960 abielus helilooja Leo Normetiga (1922-1995). Suri Tallinnas, maetud Tallinna Metsakalmistule.

1940. aastatel lastekirjandusse tulnud Normeti esimesed raamatud olid värsslood „Maalesõit“ (1948) ja „Me ehitame maja“ (1957), suurema tuntuse saavutas raamatutega „Une-Mati, Päris-Mati ja Tups“ (1979) ning „Une-Mati rannakülas“ (1986), kus autorile iseloomulikult põimuvad muinasjutulikud-fantastilised elemendid argimaailmaga ning ühes seiklusliku looga jagatakse lastele ka teadmisi. Nii ka lasteromaanis „Lõvi ja lohe“ (1993), kus tegevustik liigub kaasajast keskaega. Normeti elurõõmsa tonaalsusega teostes reisivad tegelased sageli nii ruumis kui ajas, õppides vahetu kogemuse kaudu. Normet on kirjutanud ka lastenäidendeid, kuuldemänge, telelavastuste ja nukufilmide stsenaariume; lastenäidendeid koondab „Lavalood lastele“ (2008).

Täiskasvanutele on Normet kirjutanud ooperilibretosid ja filmistsenaariume, millest kõige tuntum on klassikaline Eesti komöödiafilm „Vallatud kurvid“ (1959, režissöörid Juli Kun, Kaljo Kiisk), mille üks stsenariste ta on.

Kirjutanud monograafia näitlejast, lavastajast ja kostüümikunstnikust Lo Tuist (1973) ning on üks legendaarset võimlemispedagoogi käsitleva kogumiku „Ernst Idla – võlur Tallinnast“ (1991) koostajatest.

Mälestusteraamatud „Avanevad uksed“ (2001) ja „…ainult võti taskus“ (2004) heidavad sissevaate 1920. aastatel sündinute elukäiku, kus Eesti Vabariigis möödunud lapse- ja noorpõlve vahetas välja 1940. aastatel totaalselt muutunud maailm.

A. K.

Raamatud eesti keeles

Lastekirjandus
Maalesõit: matkimismäng lastele. Tallinn: Ilukirjandus ja Kunst, 1948, 16 lk. [2. trükk: 1949.]
Me ehitame maja. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1957, 12 lk.
Delfiinia: jutustus. Tallinn: Eesti Raamat, 1975, 84 lk. [2. trükk: 1993.]
Une-Mati, Päris-Mati ja Tups. Tallinn: Eesti Raamat, 1979, 111 lk. [Järgmised trükid: 1999, 2016.]
Kümme ust, ehk, Meie maja rahvas. Tallinn: Eesti Raamat, 1985, 64 lk.
Une-Mati rannakülas. Tallinn: Eesti Raamat, 1986, 143 lk. [Järgmised trükid: 1999, 2016, 2024.]
Naeratuste vikerkaar: jõulumuinasjutt. Rapla: Graafiline Produktsioon, 1992, 18 lk.
Lõvi ja lohe: lasteromaan. Tallinn: Koolibri, 1993, 174 lk.
Lavalood lastele. Tallinn: Varrak, 2008, 269 lk.

Mälestused
Avanevad uksed. Tallinn: D. Normet, 2001, 216 lk. [2. trükk: 2010.]
…ainult võti taskus. Tallinn: Varrak, 2004, 322 lk. [2. trükk: 2010.]

Monograafia
Lo Tui. Tallinn: Eesti Raamat, 1973, 40 lk.