Endel Nirk

Endel Nirk (ps E. N. Hermelin, 15. XII 1925 – 15. IV 2018) oli kirjandusteadlane, kriitik ja prosaist.

Nirk sündis Valgamaal ja õppis Koorküla algkoolis ja Tõrva gümnaasiumis; Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna lõpetas eesti filoloogina. Omandas filoloogiadoktori kraadi 1971. aastal monograafiaga „Kreutzwald ja eesti rahvusliku kirjanduse algus“ (1968). Töötas Sirbi ja Vasara toimetuses, Keele ja Kirjanduse Instituudis ja Eduard Vilde nimelises Tallinna Pedagoogilises Instituudis. Oli 1955. aastast Eesti Kirjanike Liidu liige. Nirk pälvis Valgetähe IV klassi teenetemärgi (2000) ja Riigivapi IV klassi teenetemärgi (2006). Endel Nirk suri Tallinnas, maetud Helme kalmistule Valgamaal.

Kirjanduskriitikuna alustas Nirk 1940ndate aastate lõpus, kriitikat ja artikleid koondavad „Laias laastus“ (1957) ja „Teemad variatsioonidega“ (1964). Nirk paistab silma poleemilisusega, tähelepanu pälvis näiteks Sirbis ja Vasaras 1960. aastal ilmunud luuleuuenduse paroodia „Porikuu sonaat-fantaasia opus 13“. Oli üks oma aja kesksemaid kirjandusuurijaid, kes käsitles põhjalikult näiteks 19. sajandi teise poole eesti kirjandust, avaldades monograafia Fr. R. Kreutzwaldist (1968), monograafia „Eduard Bornhöhe: kirjanik ja inimene“ (1961) ja Bornhöhe „Teosed“ I-III (1962-1964), mille Nirk koostas ja kommenteeris. Ta oli akadeemilise „Eesti kirjanduse ajaloo“ II köite (1966) toimetaja ning mitme peatüki autor. Algselt välislugejale mõeldud, Nirgi kirjutatud eesti kirjanduse ülevaade „Estonian literature“ (1970) ilmus 1983. aastal ka eesti keeles. Ta oli üks „Eesti kirjanduse biograafilise leksikoni“ (1975) toimetajatest. 1970ndatel keskendus Nirk eesti romaani uurimisele, vastavaid käsitlusi koondab „Avardumine“ (1985), mis vaatleb eesti romaani selle tekkest kuni Eesti Vabariigi lõpuaastateni. Nirgi traditsioonilise, kirjandusloolise rõhuasetusega uurimustes on olulisel kohal autori isik. Tema esseistliku ja teadusliku käsitluse ilmekateks näideteks on „Kaanekukk. Lugu Ants Laikmaa elust ja ettevõtmistest“ (1977) ning 1992. aastal Eesti Kirjanike Liidu aastapreemia pälvinud „Teeline ja tähed. Eurooplase Karl Ristikivi elu“ (1991).

Isiku lugu ajasündmuste keerises on Nirgi tähelepanu all ka näiteks essees „Casus Tabelini. Rekonstruktsioon“ (ilmunud Loomingus 1978) ja selle edasiarenduses värssdraamas „Tabelinus“ (1990), milles vaatles Läti Henriku kroonikast tuntud eesti hõimuvanema Tabelinuse elukäiku 13. sajandi murranguliste sündmuste taustal Eestis, mis võimaldasid tõmmata paralleele Nirgi kaasajaga. Pessimistliku alatooniga paistab silma ka Eduard Vilde nimelise kirjandusauhinna (1994) pälvinud suguvõsaromaan „Siin maa peal“ (I-III, 1993-1997), milles läbi 20. sajandi sündmuste ja murrangute kujutatakse ühe perekonna hääbumise lugu. Kohati eleegilise alatooniga on ka prosaistlikke lühivorme koondav „Mosaiikvõlv“ (1978), mis pälvis Juhan Smuuli nimelise preemia (1979).

A. K.

Raamatud eesti keeles

Romaanid
Siin maa peal. Tallinn: Koolibri, 1993, 285 lk
Siin maa peal. 2. Tallinn: E. Nirk, 1995, 304 lk
Siin maa peal. 3. Tallinn: E. Nirk, 1997, 287 lk

Luule
Mosaiikvõlv: esseed, luuletused, marginaalid. Tallinn: Eesti Raamat, 1978, 204 lk
Tabelinus: dramaatiline lugulaul 5 jaos. Loomingu Raamatukogu nr 47. Tallinn: Perioodika, 1990, 76 lk

Lühiproosa
Mosaiikvõlv: esseed, luuletused, marginaalid. Tallinn: Eesti Raamat, 1978, 204 lk
Krahviproua Genoveva pihtimused, ehk, Ühe paljukannatanud naisterahva iseäralik ja väga tähelepanuväärne ajalik elukäik, tema enese poolt kõige tõepärasemalt jutustatud: saksakeelsest käsikirjast ümber pannud ja trükki toimetanud E. N. Hermelin, eraõpetlane Kilplas. Loomingu Raamatukogu nr 11. Tallinn: Perioodika, 1982, 38 lk

Kirjandusuurimused
Laias laastus: kirjanduslikke artikleid 1948-1956. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1957, 576 lk
Eduard Bornhöhe: kirjanik ja inimene. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1961, 140 lk
Friedrich Reinhold Kreutzwald: lauluisa elulugu. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1961, 128 lk
Teemad variatsioonidega: arvustusi, arutlusi, vahelugemisi. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1964, 212 lk
Kreutzwald ja eesti rahvusliku kirjanduse algus. Monograafia. Tallinn: Eesti Raamat, 1968, 547 lk
Kaanekukk: lugu Ants Laikmaa elust ja ettevõtmistest. Tallinn: Kunst, 1977, 320 lk [2. tr 2017]
Eesti kirjandus: arengulooline ülevaade. Tallinn: Eesti Raamat, 1983, 344 lk
Avardumine. Vaatlusi eesti romaani arenguteelt. Tallinn: Eesti Raamat, 1985, 264 lk
Teeline ja tähed. Eurooplase Karl Ristikivi elu. Tallinn: Eesti raamat, 1991, 287 lk