Enn Nõu

Enn Nõu (s. 2. X 1933) on välis-eesti kirjanik, kes veetis suurema osa elust ja loomeperioodist pagulasena Rootsis.

Enn Nõu sündis Tallinnas ja elas lapsepõlves Kuremaal ja Pollis, kuid sai esmase hariduse Tallinna 28. algkoolis. Nõu põgenes koos vanematega Rootsi 1944. aastal. Järgnes koolitee Rootsi põgenikelaagrite koolides ning Uppsala linna algkoolis ja gümnaasiumis. Rootsis Uppsala ülikoolis omandas ta 1978. aastal meditsiinidoktori kraadi ning on teeninud leiba peamiselt kopsuhaiguste arstina Uppsala ülikoolis ja selle kliinikutes, sealhulgas Akadeemilise haigla kopsukliiniku peaarsti asetäitjana. Ta oli Rootsi Arstide Seltsi ja Eesti Arstide Seltsi Rootsis liige ning kuulub Rootsi Arstide Liitu, Ülemarstide Ühingusse ja Kopsuarstide Ühingusse. Alates 1998. aastast on pensionil. Abikaasa Helga Nõu on samuti tuntud kirjanik. Viimastel aastakümnetel jagab kirjanikupaar elu Rootsi ja Eesti (Uppsala ja Tallinna) vahel.

Aastatel 1966, 1968 ja 1970 oli Nõu Eesti Komitee Asemike Kogu liige, 1971–2000 Välismaise Eesti Kirjanike Liidu liige (sh aastatel 1999–2000 esimees), 1973–1996 Eesti Kirjanike Kooperatiivi aktsiaseltsi liige, 1976–1997 Sveriges Invandrarförfattarförbundi liige, 1988–1998 Sveriges Författarförbundi liige, 1966 Eesti Kultuuri Koondise kirjandustoimkonna liige, 1975–1993 Eesti Keele ja Kirjanduse Instituudi liige ning alates 1978. aastast Eesti PEN klubi liige (sh juhatuse liige), 1989. aastast Tartu kunstiühingu Pallas korrespondentliige, 1992. aastast Eesti Kirjanike Liidu liige, 2000. aastast Eesti Kirjanduse Seltsi liige (sh alates 2006. aastast auliige) ning Karl Ristikivi pärandust ja autoriõigusi haldava SA Eesti Kirjanduse Fondi esimees. Enn Nõu on olnud ajakirja Eesti Noorus peatoimetaja (1945, Fageruddis; 1949–1953 Uppsalas) ning toimetanud bülletääni Raimla Side (1958–1966), kuulunud ajalehe Teataja (1963–1972) ja ajakirja Mana (1965–1999) kolleegiumisse. Ta kuulub üliõpilasseltsi Raimla. Ta on kogunud suure audio- ja videoarhiivi, mis kajastab pagulaseestlaste kultuurielu Rootsis.

Nõu looming on maskuliinne, tema teosed seovad reaalset ajalugu fiktiivsete tegelastega ning nende keskmes on sageli pagulaspoliitika ja pagulaste identiteediküsimused, sealhulgas rahvusliku identiteedi säilitamise tähtsus.

2002. aastal pälvis ta Valgetähe V klassi teenetemärgi; 2005. aastal Eesti pimedate muuseumi biograafika preemia; 2013. aastal Jaan Krossi kirjandusauhinna, Rootsi Eestlaste Liidu kultuuriauhinna ja Eesti Vabariigi kultuuriministri tänukirja ja juubelipreemia, ning 2015. aastal Eesti Muinsuskaitse Seltsi teenetemedali.

M. K.

Raamatud eesti keeles

Romaanid
Pidulik marss. Uppsala: 1968, 244 lk. [2. trükk: Tallinn: Õllu, 1992, 160 lk.]
Lõigatud tiibadega. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1976, 252 lk. [2. trükk: Lõigatud tiibadega. Pärandusmaks. Tallinn: Õllu, 1994, 392 lk.]
Pärandusmaks. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1976, 200 lk. [2. trükk: Lõigatud tiibadega. Pärandusmaks. Tallinn: Õllu, 1994, 392 lk.]
Nelikümmend viis. Stockholm: Välis-Eesti & EMP, 1984, 236 lk. [2. trükk: Tallinn, 1996, 216 lk.]
Koeratapja. Stockholm: Välis-Eesti & EMP, 1988, 329 lk. [2. trükk: Tallinn: Õllu, 1993, 280 lk; 3. trükk: Tallinn: Eesti Päevaleht/Akadeemia, 2009, 319 lk, Mart Orava järelsõna.]
Presidendi kojutulek. Tallinn: Õllu, 1996, 224 lk.
Mõtusekuke viimne kogupauk. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2005, 487 lk. [Audioraamat: Loeb Silvi Jansons. Võru: Pimedate Infoühing “Helikiri”, 2005, 1 CD, 17 t 1 min; punktkirjaväljaanne: Tallinn: Eesti Pimedate Raamatukogu, 2005, 8 kd (914 lk).]
Vabariigi pojad ja tütred. I osa. Tallinn: Maaleht, 2010, 360 lk.
Vabariigi pojad ja tütred. II osa. Tallinn: Eesti Ajalehed, 2011, 456 lk.
Vabariigi pojad ja tütred. III osa. Tallinn: Varrak, 2012, 414 lk.
Ma armastasin rootslast ehk Sollefteå suvi. Tallinn: Tänapäev, 2013, 252 lk.
Saaremaa eleegia. Tallinn: Grenader, 2015, 182 lk.
Poisteraamat: poistelood ja lapsepõlve seiklused. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2016, 258 lk.
Ufa umbsõlm: üks täiesti vanamoodne ja mosaiikne dokumentaalne Eesti ajaloo romaan, mida võib lugeda igatpidi ja mille keel on asjakohane ja õige. Tallinn: EKSA, 2020, 391 lk.

Lühiproosa
Vastuvett. Uppsala: 1972, 240 lk. [2. trükk: Tallinn: Õllu, 1995, 184 lk.]

Mälestused ja kirjavahetus
Elu ja aeg: elufilm või elu filmidega. Päevikulised mälestused ja meenutused. Tallinn: EKSA, 2019, 259 lk.
Ülestähendusi ajast ja elust: mälestuste kroonika 1956-2022. Tallinn: EKSA, 2023, 526 lk.
Helga Nõu, Enn Nõu, Need meie väga vanad armastuskirjad : 1956-1958. [Tallinn]: EKSA, 2025, 477 lk.
Mina ja Uppsala. Tallinn: EKSA, 2026, 205 lk.
Vastuvett. Uppsala: 1972, 240 lk. [2. trükk: Tallinn: Õllu, 1995, 184 lk.]