Peeter Olesk

Peeter Olesk (25. XII 1953 – 25. XI 2021) oli kirjandusteadlane ja poliitik.

Olesk sündis ja õppis Tallinnas, Tartu Riikliku Ülikooli lõpetas eesti filoloogina. Ta töötas õpetajana, toimetajana kirjastuses Eesti Raamat ja Eesti Kirjandusmuuseumis, olles aastatel 1990-1993 selle direktor, ning Tartu Ülikoolis õppejõuna. Olesk oli ka Tartu Ülikooli raamatukogu direktor 1995-1999, Eesti Kodanike Peakomitee, Tartu linnavolikogu ja Riigikogu IX koosseisu liige, rahvastiku ning kultuuri- ja haridusminister ning Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooli rektori nõunik. Olesk kuulus Eesti Üliõpilaste Seltsi, Rahvusooperi nõukogusse, Kaitseliidu Vanematekokku, Eesti Kirjanduse Seltsi ja alates 1986. aastast Eesti Kirjanike Liitu. Olesk pälvis Eesti Kaitseväe teenetemärgi, Valgetähe III klassi teenetemärgi (2001), valiti Eesti Kirjanduse Seltsi auliikmeks ning USA Californias asuva San Bernardino linna aukodanikuks. Tema abikaasa oli kirjandusteadlane Sirje Olesk (sündinud 1954).

Kirjandusküsimusi käsitlevaid artikleid avaldas Olesk juba koolipõlves. Alates 1970. aastate keskpaigast oli ta viljakas ja mitmekülgne publitsist ja kriitik ning hiljem õppejõud. Oleski kirjatööd paistavad silma eruditsiooni, faktitäpsuse ja kindlate hinnanguliste seisukohtadega. Ta koostas näiteks Eesti kirjandusloo allikmaterjalide sarjas Litteraria ilmunud „Gustav Suitsu autobiograafilisi märkmeid“ (1987), koos Hando Runneliga Eesti mõtteloo sarjas ilmunud G. Suitsu artiklite kogumiku „Vabaduse väraval“ (2002), pikaaegse Tartu Ülikooli eesti kirjanduse õppetooli juhataja ja luuleuurija Karl Muru artikleid ja arvustusi koondava kogumiku „Luuleseletamine“ (2001), Eesti mõtteloo sarjas ilmunud Paul Ariste „Sõnalaenulõbu“ (2010) ning toimetas ja järelsõnastas Litteraria-sarjas ilmunud P. Ariste „Vadja päevikud 1942-1980“ (2005). Lisaks kirjutas ta järel- või eessõna veel näiteks järgmistele teostele: Harald Peebu „Nii et suled lendavad“ (2001), Eesti mõtteloo sarjas ilmunud Georg Julius von Schultz-Bertrami „Balti idealisti kirjad emale“ (2004), Rein Veidemanni „Eesti kirjanduse mõte“ (2021), Marju Lepajõe „Roomlaste taltsutamine“ (2011), Karl August Hindrey romaan „Aovalged aknad“ (1994), Aarne Vinkeli „August Mälk: ülevaade elust ja loomingust“ (1997) ja Eesti mõtteloo sarjas ilmunud Rudolf Põldmäe „Vennastekoguduste kirjandus“ (2011). Oleski erinevaid kirjutisi koondab kogumik „Filoloogia tõeline tähendus“ (2008).

Kolleegide, sõprade ja teekaaslaste meenutused ja eluseigad Peeter Oleskist on avaldatud mälestusteoses „Meie Peeter“ (2022).

A. K.

Raamatud eesti keeles

Filoloogia tõeline tähendus. Tartu: Ilmamaa, 2008, 455 lk.