Aare Pilv

Aare Pilv (sündinud 15. aprillil 1976 Viljandis) on Eesti luuletaja, kirjandusteadlane, tõlkija ning kriitik. Ta on 1990. aastate lõpus esile kerkinud luuletajate põlvkonna märkimisväärsemaid ja omapärasemaid esindajaid.

Pilv lõpetas J. Köleri nimelise Viljandi 4. keskkooli (1994) ning kaitses bakalaureuse- (1999) ja magistrikraadi (2002) Tartu Ülikoolis eesti kirjanduse erialal. Ta elas aastatel 1994-2018 Tartus, alates 2019. aastast Tallinnas. töötab Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuses teadurina. Kuulub luulerühmitusse Erakkond, Eesti Kirjanike Liitu ja üliõpilasseltsi Veljesto.

Luuletajana kompas Pilv oma esimestes, 1990. aastatel ilmunud kogudes “Päike ehk päike” (1998) ja “Tema nimi on kohus” (1999) keelelise väljenduse piire ja harrastas ohtrat tekstimängu. Alates 2002. aastal ilmunud kogust “Nägemist” on Pilve paljud tekstid keskendunud lapsepõlvemälestustele, proustilikele mälupiltidele, meelelistele keskkonnakogemustele ning kõnekate hetkede tabamisele. Seejuures taotleb Pilv äärmist keelelist täpsust ja nüansseeritust, mis muudavad tema tekstid ebakonventsionaalseks, nii et neid võib endiselt pidada eksperimentaalluuleks või -kirjanduseks. Mitmed Pilve tekstid on liigitatavad ka proosa alla.

Kirjanduskriitiku ja -teadlasena on Pilv tegelenud muu hulgas autometatekstuaalsusega, Madis Kõivuga (koostades tema mahuka artiklikogumiku “Eesti Mõtteloo” sarja jaoks) ning eesti eksperimentaal- ja avangardkirjandusega. Ta on olnud ka produktiivne teatrikriitik.

Aare Pilv on tõlkinud eesti keelde vene futuristlikku ning avangardkirjandust, näiteks Aleksandr Vvedenski, Daniil Harms, Aleksei Gastev ja Lev Rubinstein, ning kaasaegseid eestivene autoreid, näiteks Igor Kotjuh ja P. I. Filimonov, samuti Jaan Kaplinski venekeelse luulekogu ning Kauksi Ülle setukeelse luulekogu (koos Kristi Oidekiviga).

Pilv on oma karjääri vältel tundnud huvi teatri vastu ning teinud koostööd mitmete teatritega, näiteks Tartu Üliõpilasteatriga, mis on lavale toonud mitmete vene ja Ida-Euroopa avangardistide loomingut. Alates 2018. aastast on Pilv olnud dramaturgina seotud Tartu Uue Teatri lavastaja Jarmo Rehaga, kellega koostöös on valminud neli etendust.

Aare Pilv on olnud autoriteetne ühiskondlik-poliitiline aktivist, väljendades artiklites ja sotsiaalmeedias liberaaldemokraatlikke väärtusi, rõhutades vajadust tolerantsuse ja eetika järele. Pilve ühiskondlikku tegevust iseloomustab püüdlus arutelude ja otsuste tasakaaluka, põhjaliku ning suveräänse läbikaalumise poole ka plahvatusohtlikumate teemade puhul. Ta ei kuulu ühessegi parteisse.

Pilvi luulekogu „Kui vihm saab läbi“ (2017) on pälvinud Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia luule kategoorias, Ivar Ivaski mälestusauhinna, Tartu Kultuurikandja auhinna ja Gustav Suitsu luuleauhinna. Tema reisikiri „Ramadaan“ (2010) võitis reisibüroo Go Traveli ja reisiajakirja Go reisiraamatu auhinna. Pilv on pälvinud ka mitmeid auhindu kirjandus- ja teatriarvustuste ning artiklite eest.

S. V.

Raamatud eesti keeles

Luule
Üle: tekste 1993-1995. Kujundus: Rain Rohtla. Viljandi: A. Pilv, 1996, 45 lk.
Päike ehk päike: vanaaegset luulet 1993-1997. Kujundus, Andro Küün, Pildid: Elin Sütiste. Tallinn: Erakkond, 1998, 92 lk.
Tema nimi on kohus. Kujundus: Andro Küün. Tallinn: Erakkond, 1999, 95 lk.
Nägemist. Kujundanud Andro Küün. Tallinn: Tuum, 2002, 87 lk.
Näoline. Kujundanud Andro Küün. Tallinn: Tuum, 2007, 110 lk.
Kui vihm saab läbi: mälestusi ühest ajastust(2007-2015). Kujundanud Aare Pilv. Tallinn: Tuum, 2017, 130 lk.

Proosa
Ramadaan: Vahtsõliinah, Lillekülas, in Matiano, a Roma. Kujundanud Andro Küün. Tallinn: Tuum, 2010, 440 lk. [Reisikiri.]