
Eeva Park (kuni 1970. aastani Eeva Hint, s. 9. IX 1950) on prosaist ja luuletaja.
Ta õppis aastatel 1958–1967 Tallinna 10. Keskkoolis ja lõpetas 1970. aastal Tallinna 16. Keskkooli. Ta on töötanud arhiiviametnikuna, batika- ja portselanimaalijana, laborandina. Hiljem on olnud vabakutseline literaat, 1993. aastast Eesti Kirjanike Liidu liige. Kirjanike Aadu Hindi (1910-1989) ja Minni Nurme (1917-1994) tütar. Tema vend on luuletaja Päärn Hint (s. 1943), õde kirjanik Miina Hint (s. 1945).
Eeva Pargi debüütraamat „Mõrkjas tuul“ ilmus 1983. aastal. See koondas elu vastuolude üle mõtisklevaid loodus- ja armastusluuletusi. Teises luulekogus „Öö valgus“ (1990) avaldub sisekaemuslik traagika ja tumemeelsus. Luulekogu „Hundirattas” (2025) luuletus „Aeg” tõi autorile Juhan Liivi luulepreemia.
1988. aastal avaldas Eeva Park oma vanaisa päevikutel põhineva jutustuse „Hullu Hansu lugu“ 19. sajandil Viljandimaa metsakülas elanud talumehest, kelle vastuhakk traditsioonidele tõi kaasa tema hukkumise. Selles teoses on kriitika leidnud Eeva Pargi tädi (Minni Nurme õe) Salme Ekbaumi (1912-1995) proosa mõjutusi.
1994. aastal pälvis Eeva Pargi novell „Juhuslik“ Friedebert Tuglase novelliauhinna. Pargi novellikogu „Pääse karussellile“ (2000) moodustab teemade ja tegelaste kordumise teel peaaegu romaaniga võrreldava terviku. Esimene romaan „Torm ja tuul“ (1992) ja 1998. aastal ilmunud romaan „Naeru õpilane“ moodustavad autobiograafilise tsükli, boheemlaste perekonna saatust jälgiva saaga, milles valitseb psühholoogiline realism. Romaan „Lõks lõpmatuses“ (2003) kirjeldab inimkaubandust Ida-Euroopas naissoost ohvri seisukohalt. Teos pälvis 2004. aastal Eduard Vilde nimelise kirjandusauhinna.
Eeva Pargi proosalooming on tulvil peenelt eritletud ja vahendatud psüühilisi pingeid. Tema keelekasutus on napisõnaline ja täpne.
2018. aastal määrati Eeva Pargile Kultuurkapitali kirjanduse aastapreemia mälestuste raamatu „Minu kuninglikud kaelkirjakud“ eest. Teos kujutab endast meenutusi kirjanikest, kellega Eeva Park lapsepõlves kokku puutus. Helgena mõjuvates lugudes peegelduvad Eesti 20. sajandi loomeinimeste saatus, ajaloo vapustused ja 1950. aastate ideoloogilise tagakiusamise mõjud.
Eeva Park on kirjutanud ka kuuldemänge ja näidendeid.
L. P.
Romaanid
Tolm ja tuul. Tallinn: Eesti Raamat, 1992. 287 lk.
Naeru õpilane. Tallinn: Kupar, 1998. 176 lk.
Lõks lõpmatuses. Tallinn: Tänapäev, 2003. 223 lk.
Lemmikloomade paradiis. Luige: Verb, 2016. 237 lk.
Lühiproosa
Hullu Hansu lugu. Tallinn: Eesti Raamat, 1988. 142 lk.
Mees, kes mäletas elevante: novellid. Tallinn: Huma, 1994. 159 lk.
Pääse karusellile: novellid. Tallinn: Huma, 2000. 119 lk.
Absoluutne meister: novellid. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2006. 142 lk.
Luule
Mõrkjas tuul. Tallinn: Eesti Raamat, 1983. 48 lk.
Vaba langemine. Tallinn: Tänapäev, 2002. 62 lk.
Homsed uudised. Tallinn: Verb, 2005. 53 lk.
Tulearm. Tallinn: Verb, 2007. 53 lk.
Linnujahireeglid. Luige: Verb, 2012. 48 lk.
Oda jälg õhus: luulet aastatest 1983–2013. Tallinn: Ny Norden, 2014. 188 lk.
Metsalise loits. Tallinn: Ny Norden, 2018. 63 lk.
Hundirattas. Tallinn: Hunt, 2025. 63 lk.
Näidendid
Palveränd: näidend 2 vaatuses. Tallinn: Perioodika, 1996. 63 lk.
Geeniuste algkursus: näidend kahes vaatuses kolmeteistkümnes pildis. Tallinn: Kultuurileht, 2016. 44 lk.
Mälestused
Minu kuninglikud kaelkirjakud. Tallinn: Hea Lugu, 2018. 156 lk.
Ringmäng, ehk, Aedniku 12 kuud. Tallinn: Hea Lugu, 2022. 110 lk.
Lasteraamatud
Kõige tugevam isa. Tallinn: Ny Norden, 2010. 12 lk.