Merlin Piirve

Merlin Piirve (alates aastast 2013 Kirikal; s. 23. VIII 1986) on prosaist ja kirjandusuurija.

Kirikal on õppinud Tartu, Granada ja Barcelona ülikoolides hispaania keelt ja kultuuri ning Tallinna Ülikoolis magistriõppes kirjandusteadust. Kaitses sealsamas doktoritöö väitekirjaga „„Olin lahti murdunud elule“: modernse soo ja keha kujutamine Johannes Semperi teise maailmasõja eelses loomingus”. Kirikal on töötanud Tartu ülikoolis assistendi ja hispaania keele õpetajana; alates 2026. aastast töötab Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse vanemteadurina ja uuema kirjanduse osakonna juhatajana ning kirjandusteaduse teadurina Tartu Ülikooli maailma keelte ja kultuuride instituudis. Kirikali peamised uurimisteemad on seotud modernismi, feminismi ning kehateooriatega Eesti kontekstis, analüüsides näiteks Johannes Semperi, Marta Lepa alias Sophia Vardi, Alma Ostra ja Aino Kallase loomingut. Ta on kirjutanud kirjanduskriitikat, keskendudes peaasjalikult uuemale eesti kirjandusele.

Esikraamat „Ühe maailmavalutaja märkmed“ (2012), mis keskendub noore naise siseilmale, paistab silma stiliseeritud ning ajuti vohava, vigurlennuliku keelekasutusega. Ajakirjas Värske Rõhk on ilmunud novell „Süü“ (2012) ja proosaluuletused (2017), Loomingus novell „Sulge uks vaikselt“ (2016) ja kogumikus “Eesti novell 2024” novell “Vahehetk”.

A. K.

Raamatud eesti keeles

Romaan
Ühe maailmavalutaja märkmed. Tallinn: Varrak, 2012, 172 lk.