Triin Paja
Triin Paja (sündinud 26. X 1990) on luuletaja ja tõlkija.
Paja on pälvinud esikkogu „Nõges“ (2018) eest ilmumisaastal Betti Alveri debüüdiauhinna (kahasse Raul Oreškini koguga „Kui ma vananen…“), samal aastal luule eest ajakirja Värske Rõhk aastaauhinna ning 2020. aastal Juhan Liivi luuleauhinna luuletusega „Öö on tume nagu õdede juuksed“, mis on ilmunud 2019. aastal Värskes Rõhus ja kogus „Ürglind“ (2021). Ta on Eesti Kirjanike Liidu liige alates 2022. aastast.
Pajale iseloomulik kujundirikkus ja (sise)kaemuslikkus, loodus-, eriti linnumotiivid, uskumused ja müüdid põimuvad iseloomulikuks maagiliseks tervikuks; lähedaste ja surma temaatikat käsitleb lähemalt kogu „Jõe matmine“ (2022). Luulekogu „Kuni nooled mu rinnas on päikesekiired” (2025) jätkas varasematest kogudest tuttavate motiividega, ent oli toonilt pisut heledam ja lootusrikkam.
Paja alustas luuletamist inglise keeles. Tema luulet on ilmunud paljudes ajakirjades, sealhulgas Poetry Magazine, Ploughshares, Rattle, Prairie Schooner, Colorado Review, Alaska Quarterly Review ja The Cincinnati Review. Ta on võitnud kaks Pushcarti auhinda. Tema esimene inglisekeelne luulekogu „Sleeping in a Field” (2025) ilmus USA kirjastuses Wolfson Press ja võitis sama kirjastuse Poetry Chapbooki auhinna.
Paja on tõlkinud eesti keelde USA poeedi Donika Kelly luulekogu „Bestiaarium”.
A. K.
Raamatud eesti keeles
Luule
Nõges. Tallinn: Kultuurileht, 2018, 94 lk.
Ürglind. Tallinn: Tuum, 2021, 78 lk.
Jõe matmine. Luige: Verb, 2022, 52 lk.
Kuni nooled mu rinnas on päikesekiired. Luige: Verb, 2025, 63 lk.
Raamatud inglise keeles
Luule
Sleeping in a Field. Indiana: Wolfson Press, 2025, 46 pp.
