Andres Saal

Andres Saal (21./9. V 1861 – 23. VI 1931) oli eesti kirjanik, ajakirjanik, fotograaf, kartograaf ja etnoloog, kes oli üks tuntumaid ajaloolise proosa viljelejaid ja eestlaste ajalooteadvuse kujundajaid 19. sajandi lõpu eesti kirjanduses.

Saal sündis Tori vallas talupidaja pojana. Lõpetas Selja vallakooli ja Tori kihelkonnakooli. 17-aastaselt asus abikoolmeistri kohale, jätkates samal ajal õpingutega. 1880 sooritas Tartu Õpetajate Seminaris vallakooli õpetaja kutseeksami, ent tegeles seejärel peamiselt ajakirjandusega. Tegi kaastööd ajalehele Olevik (1884-1990). Õppis vabakuulajana Tartu ülikoolis (1886–1890), kus külastas arheoloogia ja ajaloo loenguid ning omandas keeli. 1889–1892 tegutses Tartus kaupmehena, 1892–1893 õppis Saksamaal fotograafiat ja tsinkograafiat, olles selle valdkonna tunnustatud spetsialist. 1890ndatel töötas mõned aastad Oleviku trükikojas. 1897 lahkus ta uute eneseteostus­võimaluste ootuses Eestist ja täiendas end Saksamaal. Alates 1898. aastast elas 22 aastat Indoneesias, õppides kohalikke keeli ning tutvudes sealse ajaloo ja kultuuriga. 1898–1902 töötas Surabaya eratrükikojas, tegeledes tsinko-, foto- ja kartograafiaga. 1902–1911 oli Hollandi koloniaalvõimude topograafiateenistuse fotograaf Batavias (Jakartas), 1912–1916 töötas samas fotostuudio juhanajana. Käis mitut puhku puhkuse- ja õppereisil Euroopas, avaldas rohkesti publitsistikat. 1920 siirdus pensionärina Californiasse, kus ka suri. Viimast korda käis Eestis 1925. aastal. Tori kalmistule on rajatud kirjaniku mälestuskompleks.

Varasematest katsetest proosa alal leidis rohkem tähelepanu põnevusjutt „Põgenenud kloostri kasvandik“ (1885). Olulisem osa Saali ajaloolisest proosast ilmus viie aasta jooksul: 1889–1893 avaldas ta kaksteist rahvuslik-romantilist jutustust, mille tegevus toimub enamasti Eesti kaugemas minevikus. Muistsed ajaloosündmused on vaid taustakse põnevatele ja hoogsatele, osavalt põimitud tegevusliinidega seikluslugudele, milles võib täheldada ajastuomaseid noorsoo- ja ajaviitekirjanduse jooni. Oma ajalookäsitluses saavutas ta varasemate prosaistidega võrreldes suurema tõepära, toetudes Läti Henriku kroonikale, saksakeelse ajaloojutustuse traditsioonile, arheoloogilistele leidudele ja folkloorsele materjalile.

Saali loomingust on kõige menukam ajalooline triloogia „Vambola“ (1889), „Aita“ (1891) ja „Leili“ (1892–1893), mis käsitleb eestlaste ja liivlaste vabadusvõitlust 12. sajandi lõpus ja 13. sajandi alguses – ajal, mil toimus üleminek muistsest iseseisvusest koloniaalsõltuvusse. Kõigis kolmes teoses avaneb kireva sündmustiku ja ootamatute pöörakute taustal vooruslike ja paheliste karakterite paisutatult tundeline vastasseis. Ajaloolise jutustuse „Hilda“ (1890) tegevus toimub 1343. aasta Jüriöö ülestõusu paiku ja lähtub Bartholomäus Hoeneke Liivimaa nooremast riimkroonikast. Ebamäärasem ajalooline taust on jutustustel „Uudu ja Meeta“ (1892), „Saare piiga“ (1893) ja „Dan ja Singa“ (1893), minevikulisse aega on paigutatud ka põnevus- ja seiklusjuttude „Sõstrasilmad“ (1890) ja „Kunstniku paleus“ (1892) sündmustik. Lühemad proosapalad koondas autor kogudesse „Ämariku tunnid“ (1892) ja „Vaimude vallas“ (1894). Oma järelromantilise ajalooproosaga, millest kaalukamad teosed on avaldatud arvukates kordustrükkides, tõi Saal eestlastele lähemale muistse vabadusvõitluse teema, kujundas orjusevastaseid hoiakuid ja kasvatas rahvuslikku meelsust, mis 1890. aastate algul äratas tsensoritegi tähelepanu. Seetõttu hakkaski Saal otsima endale uut tegevusala ning asus õppima fotograafiat ja tsinkograafiat.

Rännates laias ilmas ringi, kirjutas Saal ajalehtedele siiski reisikirjeldusi ja ajaloolis-koduloolisi raamatuid, milles muuhulgas väljendas ka oma antikoloniaalseid vaateid. Jutustus „Priiuse ja isamaa eest“ (1903) näitab Buuri sõdade vastast hoiakut, romaanis „Valge vanne“ (1904, raamatuna 1912) kritiseerib Saal aga Madalmaade koloniaalvõimu poliitikat. Olustikuline romaan „Valgus hommikust“ (1908, raamatuna 1929) jätkab indoneeslaste vabadusvõitluse teemat. Tema sulest on ilmunud arvukalt Idamaade olusid ja kultuuri tutvustavaid artikleid, ajalooülevaateid ja reisikirju. Ka ajaloolised uurimused „Päris ja prii“ I–II (1891–1893) ja „Üleüldine isamaa ajalugu“ (1893) levisid rahva hulgas laialdaselt. Erialases perioodikas avaldas ta mitmeid fotograafiaalaseid uurimusi. Saali mitmekülgne looming on suures osas koondatud Eesti Kirjanduse Seltsi välja antud 6-köitelisse „Valitud kirjatööde kogusse“ (1926–1936).

A. O.

Raamatud eesti keeles

Proosa
Põgenenud kloostri kasvandik. Algupärane jutustus. Tartu: M. Mykan, 1885, 168 lk. [E-raamat: 2015.]
Vambola. Jutustus vanast Eesti ajaloost (1209–1212). Tartu: J. Solba, 1889, 258 lk. [Järgnevad trükid: 1913, 1921, 1936, 1951, 1976, 1991. E-raamat: 2013.]
Hilda. Ajaloolone jutustus 14. aastasajast. Tallinn: K.Busch, 1890, 292 lk. [Järgnevad trükid: 1930, 1953.]
Sõstrasilmad. Tartu: Ch.Treyer, 1890, 157 lk. [Järgnevad trükid: 1903, 1909, 1913, 1917. E-raamat: 2015.]
Aita. Jutustus liivi ja eesti rahva vabadusvõitlusest 12. aastasaja lõpul. Tallinn: G. Pihlakas, 1891, 208 lk. [Järgnevad trükid: 1903, 1921, 1931, 1952, 1991. E-raamat: 2015.]
Leili, üks pagana naine. Paide: A.Seidelberg, 1892–1893, 359 lk. [Järgnevad trükid: 1926, 1991.]
Uudu ja Meeta. Jutustus vanast ajast. Rakvere: P. Erna, 1892, 79 lk.
Kunstniku paleus. Jutuke minevikust. Rakvere: M. Erna, 1892, 48 lk.
Ämariku tunnid. Tartu: A. Grenzstein, 1892, 76 lk.
Dan ja Singa. Jutustus muinasajast. Tallinn: H. J. Vahtrik, 1893, 72 lk. [E-raamat: 2015.]
Vaimude vallas. Jurjev: G. Grenzstein, 1894, 64 lk.
Romaanlik kosimine ehk Karistav kihlvedu. Rakvere: N. Erna, 1894, 40 lk.
Sala lehed Räbala Hansu eluraamatust ehk Kõige kurja juur. Jurjev: A. Saal, 1897, 58 lk.
Priiuse ja isamaa eest. Jutustus viimasest Buuri sõjast. Jurjev: K. Koppel, 1903, 196 lk.
Saare piiga. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1927, 193 lk.
Valge vanne ehk Viimased sultanilapsed. Tartu: G. Grenzstein, 1912, 495 lk. [Romaan.]
Valgus hommikust. Tartu: Odamees, 1929, 154 lk. [Romaan.]

Reisiraamatud
All-ilma saladused. Jaava tulemägedelt. Jurjev: K. Koppel, 1903, 50 lk.
Jaava. Tartu: G. Grenzstein, 1911, 24 lk.
Nägemata ilm ja suremata elu. Tallinn: Kiri, 1925, 72 lk.
Emajõelt ekvaatori alla. Tartu: Ilmamaa, 2023, 288 lk. (Eesti mõttelugu; 172).

Eesti ajaloo alased tööd
Liivimaa kaelakohus käesoleva aastasajaalguseni. Tartu: 1891.
Päris ja prii I. Eesti rahva pärisorjuse ajalugu (1215–1819). Rakvere: P. Erna, 1891, 128 lk. [E-raamat: 2015.]
Päris ja prii II. Eestlaste priiuse ajalugu algusest meie ajani (1819–1866). Rakvere: P. Erna, 1893, 142 lk. [E-raamat: 2015.]
Üleüldine isamaa ajalugu I. Rakvere: N. Erna, 1893, 268 lk.
Peatükk nõidusest. Tartu: G. Zirk, 1911, 31 lk. [2. trükk: 2026.]

Valitud tööd
Valitud kirjatööde kogu 1. Tartu. Eesti Kirjanduse Selts, 1931, 282 lk.
Valitud kirjatööde kogu 2. Tartu. Eesti Kirjanduse Selts, 1926, 458 lk.
Valitud kirjatööde kogu 3. Tartu. Eesti Kirjanduse Selts, 1936, 439 lk.
Valitud kirjatööde kogu 4. Tartu. Eesti Kirjanduse Selts, 1927, 193 lk.
Valitud kirjatööde kogu 5. Tartu. Eesti Kirjanduse Selts, 1928, 290 lk.
Valitud kirjatööde kogu 6. Tartu. Eesti Kirjanduse Selts, 1929–1930, 345 lk.