
Karl Martin Sinijärv (4. VI 1971) on luuletaja.
Sinijärv sündis ja käis koolis Tallinnas. Ta õppis Tartu Ülikoolis eesti ja inglise filoloogiat ning õigusteadust. Ta on töötanud ajakirjanduses, reklaamifirmades, juhtinud Eesti Televisiooni kultuurisaateid OP! ja „Jüri Üdi klubi“. 2026. aasta seisuga töötab Sinijärv rahvusraamatukogu kultuurinõunikuna. Ta on osalenud kirjandusrühmitustes Hirohall ja Eesti Kostabi Selts. Ta on Tartu Noorte Autorite Koondise ja alates 1992. aastast Eesti Kirjanike Liidu liige (esimees 2007-2016). Pälvinud Valgetähe IV klassi teenetemärgi (2013). Tema vanaisa oli luuletaja Erni Hiir (1900-1989).
Sinijärv avaldas ajakirjanduses luulet 1980. aastate lõpust, esimene luulekogu „Kolmring“ ilmus 1988. aasta luulekassetis ühes Tõnu Trubetsky, Ringo Ringvee ja Märt Väljataga tekstidega. Sinijärv paistab silma isikupärase käekirjaga, milles on olulisel kohal 20. sajandi alguse avangardstiilid ning keelemängud ja -eksperimendid. Tema luules on oluline arhailist sisu ja futuristlikku vormi või siis arhailist vormi ja modernset sisu ühendav etnofuturism. Selle kõrval paistavad silma ka lüürilisemad luuletused. Lisaks futuristlikele ja sürrealistlikele viibetele on tema loomingus olulisel kohal ka seosed angloameerika ning rock-kultuuriga, luules leiab nii tsitaate kui ka ingliskeelseid lauseosiseid. Omal kohal on ka eluterve hedonism.
Kogud „Vari ja viisnurk“ (1991) ning „SürWay“ (1992) viipavad 1920. aastate eesti ajaluule ning futurismi ja sürrealismi suunas. Rikkalikult esineb erinevaid keelelisi võtteid ja mänge. Esimeses kogus on põhitonaalsus lüürilisemal luulel, teises sürrealistlikul. „Neli sada keelt (1997) on nii nagu omaaegne Albert Kivikase „Lendavad sead“ (1919) trükitud õllepudelietikettidele. 1990. aastate teisest poolest märgata luule muutumist tõsisemaks ja argisemaks, vt nt Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia pälvinud kogu „Artutart & 39“ (2002). Kogus leidub muuhulgas omajagu kulinaariaalaseid viipeid, mis märgib veel üht Sinijärve huviala, nimelt on ta tegutsenud ka toidukriitikuna ning avaldanud „Poissmehe kokaraamatu“ (2000).
Mängulisuse ja vormiotsingute märgiks on ka kolm „Kaardipaki“ kogumikku (2001, 2006, 2011), kus igal mängukaardil on lisaks tavapärastele markeeringutele ka luuletus. Kogumikes on lisaks Sinijärvele Jürgen Rooste, Elo Viidingu, Asko Künnapi ja Triin Soometsa tekstid. Kaardivormis on ka Sinijärve, Rooste ja Künnapi kogu „Kuradiratas“ (2018). Sellelt kolmikult on ilmunud teisigi ühisteoseid.
Sinijärv on kirjutanud ohtralt kirjandusarvustusi ning saatesõnu, koostanud kogumikke ja tõlkinud.
A. K.
Luule
Kolmring. Tallinn: Eesti Raamat, 1989, 47 lk. [Kogumikus ‘Kassett ’88.’]
Vari & viisnurk. Tartu: Eesti Kostabi Selts, 1991, 79 lk
Sürway. Tartu: Polluks, 1992, 93 lk
Neli sada keelt. Tartu: Eesti Kostabi Selts, 1997, 91 lk
Towntown & 28: viies rühm poeese. Tallinn: Varrak, 1999, 87 lk
Karl Martin Sinijärv, Jürgen Rooste, Asko Künnap, Neid vigu me ei korda. Tallinn: Näo Kirik, 2000, 63 lk
Artutart & 39. Tallinn: Tuum, 2002, 75 lk
Karl Martin Sinijärv, Jürgen Rooste, Asko Künnap, Eesti haiku. Tallinn: Näo Kirik, 2010, 93 lk
Krümitor 0671. Tallinn: Näo Kirik, 2011, 1999 lk
Sureliku muuga: Üdiklubilaule ja muid poeese. Tallinn: Näo Kirik, 2012, 94 lk
KMSX: kuidas öelda. Tallinn: Näo Kirik, 2016, 93 lk
Karl Martin Sinijärv, Jürgen Rooste, Asko Künnap, Kuradiratas. Tallinn: Näo Kirik, 2018
Irdtriiv: valimik mõtte- ja tundeluulet aastatest 2016-2021. Tallinn: Näo Kirik, 2021, 240 lk
Lasteraamatud
Karl Martin Sinijärv, Jürgen Rooste, Wimberg, Kolme päkapiku jõulud. Tallinn: Huma, 2002, 79 lk
diPri jõululuuletuste spikker 2016. Tallinn: Dipri, 2016, 46 lk
Proosa
Karl Martin Sinijärv, Jüri Pino, Sigalahe suvi. Tallinn: Varrak, 2004, 215 lk
Reisikirjad
Karl Martin Sinijärv, Jürgen Rooste, Asko Künnap, Rokenroll. Tallinn: Go Group, 2013, 157 lk
Varia
Poissmehe kokaraamat. Tallinn: Ilo, 2000, 28 lk [2. trükk: 2012]
KünnapRoosteSinijärv. Tallinn: Näo Kirik ja Ühinenud Eesti Karmavõlglased, 2009, 95 lk