Kristjan Sander

Kristjan Sander (sünd. 8. XII 1977) on ulmekirjanik.

Sander lõpetas 2012. aastal Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas ajaloo eriala ning omandas 2014. aastal samas magistrikraadi arheoloogias. 2014. aastal astus ta Tallinna Ülikooli doktoriõppesse ning kaitses 2023. aastal doktorikraadi väitekirjaga „A tradition of mobility: land use dynamics of Stone Age hunter-gatherers in West Estonian Lowland (app. 5300–2600 BC)” („Rändluse traditsioon: kiviaja küttide-korilaste maakasutuse dünaamika Lääne-Eesti madalikul (umbes 5300–2600 eKr)”) . Kristjan Sander on ulmeajakirja Algernon toimetaja ning Kirjanike Liidu liige 2012. aastast.

Sander on kirjutanud peamiselt ulmejutte. Tema lühiromaan „Valguse nimel“ ilmus 2003. aastal. See jutustab inimkonna sajandite pikkuste unistuste täitumisest: on avastatud ja asustatud esimene Maa-taoline planeet.

Sanderi teise lühiromaani „Kolmteist talvist hetke“ (2008) peategelane Mihkel satub paralleelmaailma, mis on meie omaga sarnane, kuid milles võitlevad inimesed Luikedeks nimetatud täiesti võõraste ja seletamatute olevuste vastu, vältimaks nende imbumist tavamaailma. Kriitikud on võrrelnud seda teost vene ulmeklassikute vendade Strugatskite loominguga. „Kolmteist talvist hetke” sisaldub kogumikus „13 talvist hetke”, kus leidub veel kolm juttu. 2012. aastal ilmunud raamatusse „Õhtu rannal“ on koondatud 7 lühemat või pikemat juttu. Kogumiku jutud on stiili ja sisu poolest väga erinevad, kuid neid ühendab süvenemine tegelaste sisemaailma.

Sanderi loomingus leidub näiteid peaaegu kõikidest fantastika alamžanridest alates kõvaulmest kuni õuduskirjanduseni.

L. P.

Raamatud eesti keeles

Lühiromaanid ja jutud
Valguse nimel. Tartu: Fantaasia, 2003. 66 lk. [Lühiromaan.]
13 talvist hetke. Tallinn: Varrak, 2008. 310 lk. [Lühiromaan ja jutud.]
Õhtu rannal. Tallinn: Varrak, 2012. 162 lk. [Jutud.]