Mihkel Samarüütel (sünd. 20. II 1977) on proosakirjanik.
Samarüütel lõpetas Tartu Ülikooli 2001. aastal kirjanduse ja rahvaluule erialal. Pärast ülikooli lõpetamist ilmus tema sulest kaks tähelepanu pälvinud raamatut: jutukogumik „3” (2002) ja „evol” (2003). Kriitika, näiteks ajalehes Eesti Ekspress, nimetas Samarüütlit nooreks vihaseks meheks ja võrdles teda stiili poolest Peeter Sauteri ja Kaur Kenderiga. Samas iseloomustab Samarüütli tekste tavapäratu ja fragmentaarne stiil, kus kipuvad lagunema nii tegevuse struktuur kui tegelaste identiteet. Kohati iseloomustab „3” ja „evoli” tekste äärmine vägivaldsus. Mõlema raamatu leheküljed on nummerdamata.
„3” on kaheosaline lühiproosakogumik, mis hõlmab lugusid „Tere, kool” ja „Märkmeid teistest”. „evol” koosneb mitmest lühipalast ja romaanimõõtu tekstist „daydream nation”. Lugejad võtsid „evoli“ vastu kui uue aastatuhande alguse põlvkonnaraamatu, mis pakkus ühelt poolt toores-vürtsikat sisu ning teisalt filigraanselt lihvitud tekstilist minimalismi. Samarüütli loomingut iseloomustab sageli argisus ja teatav põlvkondlik tundetoon. On märgatud sarnasust Peeter Sauteri lihtsusega ja tühjusetunde kirjeldustega. Eriomane on Samarüütli proosatekstide tihedus. Nendele on omane emotsionaalne jahedus ja liigse sentimentaalsuse puudumine. Kirjanduskriitikas on esile tõstetud tema oskust kirjutada ilma tavapäraste siduvate kirjeldusteta.
Pärast nende kahe raamatu ilmumist avaldas Samarüütel (aastatel 2007 ja 2008) proosapalu Vikerkaares, hiljem pole temalt ilukirjandust enam ilmunud. Ta on aga avaldanud kultuuri ja kirjanduse teemalisi artikleid. Temalt on ilmunud põhjalik Eesti raamatublogide ülevaade kultuurilehes Sirp. Samuti on ta alates 2008. aastast pidanud kirjandusblogi loterii.blogspot.com, kus on tegutsenud üliviljaka kriitikuna.
Mihkel Samarüütli tõlkes ilmus 2005. aastal Kanada kirjaniku Douglas Couplandi raamat „X-generatsioon: lood kiirenduskultuurile“.
L. P.
Proosa
3. Tartu: Kolera, 2001. 181 lk.
evol. Tallinn: M. Samarüütel, 2003. 269 lk.