Eduard Vilde

Eduard Vilde (4. III / 20. II 1865 – 26. XII 1933) on eesti kirjandusklassik, üks eesti romaani rajajaid ning tunnustatumaid esindajaid.

Vilde kasvas üles Virumaal Muuga mõisas, sai varakult eratunde saksa keeles, käis Tallinnas Kentmanni algkoolis ja 1878-1882 Saksa kreiskoolis, mis jäi lõpetamata. Töötas 1883-1905 paljude eesti ajalehtede juures, 1889-1900 ka Riia lehe Zeitung für Stadt und Land toimetuses ning 1890-1892 vabakutselise ajakirjanikuna Berliinis. Vilde osales aktiivselt 1905. aasta revolutsioonis, mistõttu ta vangistuse vältimiseks oli sunnitud kodumaalt põgenema. 1905-1911 veetis paljudes Euroopa suurlinnades ning 1911 üritas kanda kinnitada ka New Yorgis. 1911-1917 elas Kopenhaagenis. Pärast tsarismi kukutamist pöördus 1917 tagasi Eestisse. 1919 valiti Vilde Sotsiaaldemokraatlike Tööliste Partei nimekirjas Asutavasse Kokku. Samal aastal töötas ta Eesti Vabariigi pressibüroo juhina Kopenhaagenis ning 1919-1920 saadikuna Berliinis. 1920-1923 elas kutselise kirjanikuna peamiselt Berliinis, edaspidi Tallinnas. 1920. aastate alguses halvenes Vilde tervis ning tema loomejõud vähenes oluliselt. Suri Tallinnas, maeti esimese isikuna Metsakalmistule.

Vilde sai esmalt tuntuks produktiivse põnevus- ning naljajuttude kirjutajana. Kriminaalse sisuga esikteos “Kurjal teel” valmis 1882 (ilmus 1898). Järgnes terve hulk jutustusi ja romaane nii lehesabades kui eraldi raamatutena. Vildet on nimetatud ka eesti algupärase krimikirjanduse rajajaks. Vilde põnevuslugude mõjul hakkasid eestlased ajaviitekirjandusena võõrkeeltest mugandatu asemel eelistama algupärast kirjandust, mis käsitles kohalikku eluolu. Samuti mõjutasid Vilde ladusas keeles kirjutatud populaarsed lood eesti kirjakeele arengut. Mõnedes Vilde varase perioodi teostes – näiteks 1883. valminud krimijutustuses “Musta mantliga mees” – on juba täheldatavad ka sotsiaalkriitilised elemendid. Mõned tol perioodil ilmunud naljajutud on tänini eesti kultuuris aktiivselt käibivad tekstid – näiteks jutt “Vigased pruudid” (1888).

Palju reisinud intellektuaalina oli Vilde hästi kursis Lääne-Euroopa uuemate kirjandusvooludega. 1890. aastate algul võttis ta kirjanikuna teadlikult suuna kriitilis-realistlikule esteetikale. Pärast mõningaid uues stiilis kirjutatud jutustusi ilmus Vildelt romaan “Külmale maale” (1896) mis kujutab näljaga silmitsi seisva talukehviku asumist kriminaalsele teele, et oma lapsi toita, ning sellele järgnevat moraalset allakäiku ja Siberi-teekonda. Selle romaaniga kehtestus realism eesti kirjanduse domineeriva vooluna.

1898 ilmus Vildel romaan “Raudsed käed”, mis kujutab maalt linna tulnud talupoegade elu töölistena Narva vabrikulinnaosas. See kapitalismikriitiline romaan ei kuulu kõige mõjukamate Vilde teoste hulka, ent väärib tähelepanu kui esimene eesti töölisromaan. Vilde kujutas oma loomingus ka naiste võitlust patriarhaadiga näiteks jutustustes “Astla vastu” (1998) ja “Koidu ajal” (1904) ning Taani-ainelises töölisromaanis “Lunastus” (1909), mille peategelasteks on vallasema ja ta laps. Ateistina kritiseeris Vilde mitmetes teostes ka kirikutegelaste kahepalgelisust. Vilde enda abielud ja matus olid ilmalikud.

Vilde loomingus kuulub keskne positsioon kolmele ajaloolisele romaanile, mis kujutavad talupoegade võitlust feodalismiga 19. sajandi keskel. Vilde tegi nende kirjutamiseks palju eeltööd, tutvudes ajalooallikate ning tegevuspaikadega. “Mahtra sõda” (1902) kirjeldab talupoegade ülestõusu Mahtra mõisas 1858. aastal ning selles osalenute julma karistamist. Tänasel päeval tunnevadki eestlased Mahtra sõda peamiselt Vilde romaani põhjal. “Kui Anija mehed Tallinnas käisid” (1903) jutustab mõisatööst keeldunud talupoegade verist peksmist Tallinnas 1858. aastal ning eestlastest talupoegade õigusetut olukorda sakslastest linnakodanike kõrval. “Prohvet Maltsvet” (1908) räägib virelevate talupoegade hulgas tekkinud spontaansest religioossest liikumisest, mille liikmed ootasid Tallinna lähedal mererannas lunastavat Valget Laeva ning rändasid lõpuks jalgsi “tõotatud maale” Krimmi.

Oma produktiivsete loomeaastate hilisemal perioodil Kopenhaagenis elades muutus Vilde realism psühholoogiliselt põhjalikumaks ja nüansseeritumaks. Selle perioodi olulisemaks teoseks on romaan “Mäeküla piimamees” (1916), mis kirjeldab vananeva mõisniku huvi vaese talupoja noore naise vastu ning sellest tulenevat mõisniku ja talupoja kokkumängu. Ka selles romaanis on olulisel kohal naise ühiskondliku positsiooni küsimus.

Vilde tundis eluaeg suurt huvi teatri vastu. Tema hilisema perioodi loomingu tähtsa osa moodustavad just terava sotsiaalse närviga komöödiad, eriti “Tabamata ime” (1912) ja “Pisuhänd” (1913). “Tabamata ime” kujutab karjeristlikkust ja küündimatust eesti kultuurielus. “Pisuhänd” on üks eesti kuulsamaid ja populaarsemaid komöödiaid, mis taas käsitleb tõusiklikkust eesti vaimuelus ning äriringkondades valitsevat mahhineerimisindu. “Pisuhända” on palju lavastatud, selle mitmed fraasid on kujunenud rahvalikeks kõnekäändudeks.

Vilde väitel autobiograafiline lugu “Minu esimesed “triibulised”” (1904), milles kirjanik jutustab enda lapsepõlvekonfliktist parunipojaga ning sellele järgnenud ebaõiglasest karistusest, leidis hiljem koha eesti lastekirjanduse klassika hulgas.

S. V.

Raamatud eesti keeles

Romaanid
Rööwitud tiiwad. Eduard Wilde jutustus. Tallinn: J. H. Vahtrik, 1892, 256 lk (I-IV köide). [2. trükk: 1927.]
Külmale maale!. Eduard Wilde külajutt. Jurjev: Postimees, 1896, 400 lk. [Kättesaadav: http://www.digar.ee/id/nlib-digar:37609. Järgnevad trükid: 1897, 1924, 1934, 1943, 1947, 1948, 1954, 1960, 1976, 2005, 2026.]
Ed. Wilde, Kuhu päikene ei paista. Roman. Põltsamaa: M. Reial ja K. Anveldt, 1901, 245 lk. [Järgnevad trükid: 1907, 1926, 1960.]
Eduard Wilde, Terawad nooled. Tallinn: J. A. Vahtrik, 1901, 262 lk. [2. trükk: 1923.]
Eduard Wilde, Mahtra sõda. Tallinn: J. H. Vahtrik, 1902, 664 lk. [Kättesaadav: http://www.digar.ee/id/nlib-digar:37612. Järgnevad trükid: 1909, 1924, 1945, 1947, 1949, 1955, 1958, 1972, 1982, 2007, 2009.]
Kui Anija mehed Tallinnas käisivad. Tallinn: G. Pihlakas, 1903, 368 lk. [Järgnevad trükid: 1929, 1940, 1946, 1948, 1955, 1960, 1970.]
Eduard Wilde, Prohwet Maltswet. Ajalooline roman. Tallinn: G. Pihlakas, 1906, 740 lk. [Kättesaadav: http://www.digar.ee/id/nlib-digar:37691. Järgnevad trükid: 1929, 1951, 1954, 1985.]
Eduard Wilde, Lunastus. Ühe töölise noorpõlw. Tartu: J. Reevits, 1909, 160 lk. [Kättesaadav: http://www.digar.ee/id/nlib-digar:37610. Järgnevad trükid: 1934, 1941, 1948, 1988.]
Raudsed käed. Tallinn: G. Pihlakas, 1910, 164 lk. [Järgnevad trükid: 1928, 1941, 1951, 1960.]
Eduard Wilde, Mäeküla piimamees. Tallinn: Mõte, 1916, 244 lk. [Kättesaadav: http://www.digar.ee/id/nlib-digar:37611. Järgnevad trükid: 1922, 1935, 1947, 1948, 1955, 1960, 1970, 1974, 2000, 2006, 2016, 2019, 2025.]

Novellid, jutustused
Ed. Vilde, Norra rannas. Tallinn: Virulane, 1885, 50 lk.
Musta mantliga mees. Eduard Wilde uudisjutt. Tallinn: K. Busch, 1886, 80 lk.
Tallinna saladused. Eduard Vilde naljajutud. Tallinn: K. Busch, 1887, 72 lk. [2. trükk: 1888, 1913.]
Töömehe tütar. Eduard Wilde uudisjutt. Tartu: K. A. Hermann, 1887, 175 lk.
Kõtistamise kõrred. Eduard Vilde naljajutud. Tallinn: K. Busch, 1888, 78 lk. [Järgnevad trükid: 1911?, 1913.]
Sala sidemed. Eduard Wilde uudisjutt. Tallinn: K. Busch, 1888, 79 lk.
Mustad leegid. Eduard Wilde jutustus. Tallinn: K. Busch, 1889, 119 lk.
Rõuge-armid. Eduard Wilde uudisjutt. Tartu: K. A. Hermann, 1889, 54 lk.
Kuul pähe!. Uudisjutt Tallinna elust. Tõsiste sündmuste järele Eduard Wilde. Tallinn: A. Laurmanni rmtkpl, 1891, 95 lk.
Kus sandid saia sööwad. Eduard Wilde Berlini naljajutud. Tallinn: K. Busch, 1891, 73 lk.
Naer on terwiseks!. Eduard Wilde naljajutud. Tartu: K. A. Hermann, 1891, 72 lk.
Tema ja ta laps. Eduard Wilde uudisjutt. Tallinn: K. Laurmann, 1891, 68 lk.
Kännud ja käbid. Eduard Wilde uudisjutt. Tartu: K. A. Hermann, 1892, 199 lk.
Peiu käsiraha. Eduard Wilde uudisjutt. Tartu: K. A. Hermann, 1892, 136 lk.
Karikas kihwti. Eduard Vilde uudisjutt. Tallinn: J. H. Vahtrik, 1893, 160 lk.
Wästriku Aadu. Eduard Wilde uudisjutt. Tartu: K. A. Hermann, 1893, 142 lk.
Eduard Wilde, “Linda” aktsiad. Jurjew: K. A. Hermann, 1894, 279 lk.
Muhulaste imelikud juhtumised juubeli-laulupidul. Eduard Wilde naljajutt. Tartu: H. Laakmann, 1894, 62 lk.
E. Wilde, Astla wastu. Jurjev: A. Grenzstein, 1898, 73 lk.
Eduard Wilde, Kurjal teel. Alguspäraline jutustus päälinna elust. Jurjev: Schnackenburg, 1898, 94 lk.
Eduard Wilde, Ameti poolest kosilane. Uudisjutt; Uus toaneitsi. Uudisjutt. Jurjev: Hermann, 1898, 100 lk.
Koidu-ajal. Uudisjutt. Tallinn: G. Pihlakas, 1904, 128 lk.
Eduard Wilde, Naise-õiguslased. Tallinn: Õigus, 1908, 45 lk.
Seadusemees. New York: [s.n.], 1910, 18 lk.
Jutustused. Tallinn: Mõte, 1912, 184 lk.
Asta ohver. Leib. Punane wiir. Wiaburi. Tallinn: J. Lilienbach, 1913, 48 lk.
Muiged. Tallinn: Mõte, 1914, 95 lk.
Eduard Wilde, Minu esimesed “triibulised”. Tallinn: Pääsuke, 1925, 16 lk.
Lugusid suure lombi tagant. Tallinn: A. Tõnisson, 1944, 55 lk.
Valitud jutustused. Toimetanud ja eessõna: Fr. Tuglas. Tallinn: Ilukirjandus ja Kunst, 1949, 507 lk.
Jack Brown. Lühijutud. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1951, 160 lk.
Valik jutustusi. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1951, 151 lk.
Jutustused. Koostanud ja järelsõna: Herbert Salu. Stockholm: Vaba Eesti, 1958, 294 lk.
Casanova jätab jumalaga. Novelle. Eessõna: N. Andresen. Tallinn: Ajalehtede-Ajakirjade Kirjastus (Loomingu Raamatukogu), 1960, 67 lk.
Kui tuli tähendus…. Jutustusi ja novelle. Koostaja E. Elisto. Tallinn: Eesti Raamat, 1964, 516 lk.
Jutustusi ja publitsistikat. Koostanud ja kommenteerinud Ants Järv. Tallinn: Eesti Raamat, 1978, 192 lk.
Kolmkümmend aastat armastust. Novelle ja novellette. Koostanud Elem Treier. Tallinn: Eesti Raamat, 1983, 312 lk. [Sari ‘Eesti novellivara’.]
Ärapõletatud peigmehed ja vigased pruudid. Koostanud, toimetanud ja järelsõna: Ants Järv. Tallinn: Eesti Raamat, 1997, 285 lk.
Kuul pähe! 4 krimijuttu. Jutud valinud ja järelsõna kirjutanud Jaanus Vaiksoo. Tallinn: Tänapäev, 2010, 240 lk. [Sisu: ‘Kurjal teel’, ‘Musta mantliga mees’, ‘Kuul pähe!’, ‘Kippari unerohi’.]
Vembumees Vilde. Eduard Vilde nalja- ja satiirikogumik. Koostaja ja sissejuhatus: Kairi Tilga. Tallinn: SE&JS, 2016, 287 lk.

Näidendid
Tabamata ime. Eduard Wilde nelja waatusega näidend. Tallinn: Maa, 1912, 231 lk. [Kättesaadav: http://www.digar.ee/id/nlib-digar:37693. Järgnevad trükid: 1929, 1944, 1947, 1956, 2007.]
Eduard Wilde, Pisuhänd. Kolme waatusega lõbumäng. Tallinn: Maa, 1913, 160 lk. [Kättesaadav: http://www.digar.ee/id/nlib-digar:37690. Järgnevad trükid: 1929, 1940, 1944, 1947, 1956, 1959, 1971, 1982, 2003, 2018, 2022, 2024.]
Eduard Wilde, Side. Nelja vaatusega draama. Tallinn: Rahvaülikool, 1922, 151 lk. [Järgnevad trükid: 1929, 1944, 1947, 1956.]

Artiklid ja esseed
Demokraatlik kaswatus. Tartu: Eesti Üliõpilaste Poliitilist Kihutustööd korraldav Toimekond, 1917, 16 lk. [“Estonias” 10. mail 1917 peetud kõne.]
Jutustusi ja publitsistikat. Koostanud ja kommenteerinud Ants Järv. Tallinn: Eesti Raamat, 1978, 192 lk.
Minu põsk sinu põse vastu. Eduard Vilde kirjad Rahelile. Koostanud Kairi Tilga. Tallinn: Hea Lugu, 2015, 254 lk.
Mööda maad ja merd. Tartu: Ilmamaa, 2023, 560 lk. [Sari ‘Eesti mõttelugu’.]

Kogutud teosed: Eduard Wilde kirjatööde kogu, 1907
Eduard Wilde kirjatööde kogu. Tallinn: A. Pert, 1907, 384 lk. [Ajakirja ‘Aeg’ lisa, 1/2-10/12. Sisu: ‘Iseenesest’, ‘Karikas kihvti’, ‘Kuhu päikene ei paista’, ‘Vigased pruudid’, ‘Minu esimene hobuseliha söömine’, ‘Lehmanni emanda kaks meest’, ‘Rätsepa kosjakavalus’, ‘Viirastus’, ‘Jette truudus’.]

Kogutud teosed: Eduard Vilde Kirjatööde kogu, 1909-1913
Mahtra sõda. Tallinn: G. Pihlakas, 1909, 510 lk.
Raudsed käed. Tallinn: G. Pihlakas, 1910, 164 lk.
Kõtistawad kõrred. Tallinn: G. Pihlakas, 1913, 71 lk. [Sisu: Naljajutud.]
Kännud ja käbid. Tallinn: G. Pihlakas, 1911, 104 lk.
“Linda” aktsiad. Tallinn: G. Pihlakas, 1911, 160 lk.
Peiu käsiraha. Tallinn: G. Pihlakas, 1911, 76 lk.
Töömehe tütar. Tallinn: G. Pihlakas, 1911, 103 lk.
Muhulaste imelikud juhtumised Tartu juubeli-laulupidul. Tallinn: G. Pihlakas, 1913, 60 lk.
Naljajutud. Tallinn: G. Pihlakas, 1913, 203 lk.
Tallinna saladused. Tallinn: G. Pihlakas, 1913, 76 lk.

Valitud teosed: Valitud teosed, 1940-1943
I köide. Külmale maale; Astla vastu. Tartu: Tartu Eesti Kirjastus, 1943, 302 lk.
II köide. Kui Anija mehed Tallinnas käisid. Tartu: Ilukirjandus ja Kunst, 1940, 328 lk.
IV köide. Raudsed käed; Lunastus. Tartu: Ilukirjandus ja Kunst, 1941, 339 lk.

Kogutud teosed: Kogutud teosed, 1923-1935
I köide. Novellid I. Kurjal teel; Musta mantliga mees. Tallinn: Varrak, 1923, 146 lk.
II köide. Romaanid I. Terawad nooled. Tallinn: Varrak, 1923, 220 lk.
III köide. Novellid II. Lina-Mai ja teised jutustused. Tallinn: Varrak, 1923, 170 lk.
IV köide. Romaanid II. Kaks sõrme. Tallinn: Varrak, 1924, 184 lk.
V köide. Nali ja pilge I. Ärapõletatud peigmehed ja teised jandid. Tallinn: Varrak, 1923, 233 k.
VI köide. Novellid III. Rõugearmid ja teised nowellid. Tallinn: Varrak, 1925, 229 lk.
VII köide. Romaanid III. Kuhu päike ei paista. Tartu: Varrak, 1926, 235 lk.
VIII köide. Novellid IV. Punane mulk ja teised jutustused. Tartu: Varrak, 1926, 242 lk.
IX köide. Novellid V. Noored hinged ja teised jutustused. Tartu: Varrak, 1926, 213 lk.
X köide. Nali ja pilge II. Kosilane Rakverest ja teised humoreskid. Tartu: Varrak, 1927, 233 lk.
XI köide. Romaanid IV. Rööwitud tiiwad. Tartu: Varrak, 1927, 198 lk.
XII köide. Novellid VI. Peiu käsiraha ja teised jutustused. Tartu: Loodus, 1929, 238 lk.
XIII köide. Novellid VIII. Karikas kihwti ja teisi jutustusi. Tartu: Loodus, 1930, 250 lk.
XIV köide. Novellid VII. Kännud ja käbid; “Linda” aktsiad. Tallinn: Varrak, 1923, 293 lk.
XV köide. Romaanid VI. Raudsed käed. Tartu: Varrak, 1928, 186 lk.
XVI köide. Romaanid V. Külmale maale. Tallinn: Varrak, 1924, 221 lk. [2. trükk: 1934.]
XVII köide. Novellid IX. Mihkli wurrud ja teisi jutustisi. Tartu: Loodus, 1933, 272 lk.
XVIII köide. Nali ja pilge III. Dr. Aadu Rebane ja teisi humoreske. Tartu: Loodus, 1933, 264 lk.
XIX köide. Novellid X. Nende poeg ja teisi jutustisi. Tartu: Loodus, 1934, 279 lk.
XX-XXI köide. Romaanid VII-VIII. Mahtra sõda. I-II köide. Tallinn: Varrak, 1924, 542 lk.
XXII-XXIII köide. Romaanid VIII. Kui Anija mehed käisid Tallinnas. I-II köide. Tartu: Loodus, 1929, 349 lk.
XXIV-XXVI köide. Romaanid IX. Prohwet Maltswet. I-III köide. Tartu: Loodus, 1929, 740 lk.
XXVII köide. Novellid XI. Naisõiguslased ja teisi jutustisi. Tartu: Loodus, 1934, 264 lk.
XXVIII köide. Vested I. Krimmi ja Kaukaasia eestlastel külaliseks. Reisuelamusi Kagu-Euroopas. Tartu: Loodus, 1934, 279 lk.
XXIX köide. Vested II. Üle suure wee ja teisi kirjutisi. Tartu: Loodus, 1935, 255 lk.
XXX köide. Romaanid X. Lunastus. Ühe töölise noorpõlw. Tartu: Loodus, 1934, 184 lk.
XXXI köide. Näidendid I. Tabamata ime. Tartu: Loodus, 1929, 166 lk.
XXXII köide. Näidendid II. Pisuhänd; Side. Tartu: Loodus, 1929, 207 lk. [2. trükk: 1940.]
XXXIII köide. Romaanid XI. Mäeküla piimamees. Tartu: Loodus, 1935, 191 lk.

Kogutud teosed: Teosed, 1951-1961
Raudsed käed. Järelsõna: Juhan Käosaar. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1951, 215 lk.
Prohvet Maltsvet. Järelsõna: Juhan Käosaar. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1951, 747 lk. [2. trükk ‘Teoste’ sarjas: 1954, 656 lk.]
Jutustused I. Eessõna: Juhan Käosaar. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1953, 472 lk. [2. trükk: 1953, 424 lk.]
Jutustused II. Nali ja pilge. Eessõna: Juhan Käosaar. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1953, 508 lk. [2. trükk: 1953, 467 lk; 3. väljaanne: ‘Vigased pruudid ja teised pilkelood’, Sinisukk, 2025, 487 lk.]
Jutustused III. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1953, 407 lk. [2. trükk: 1953, 367 lk.]
Jutustused IV. Eessõna: Juhan Käosaar. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1953, 564 lk.
Külmale maale; Raudsed käed. Järelsõna: Juhan Käosaar. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1954, 340 lk.
Mahtra sõda. Järelsõna: Juhan Käosaar. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1955, 476 lk.
Kui Anija mehed Tallinnas käisid. Järelsõna: Juhan Käosaar. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1955, 308 lk.
Mäeküla piimamees. Järelsõna: Juhan Käosaar. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1955, 207 lk.
Näidendid. Järelsõna: Juhan Käosaar. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1956, 303 lk. [Sisu: ‘Tabamata ime’, ‘Pisuhänd’, ‘Side’.]
Reisikirjeldused. Järelsõna: T. Huik. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1956, 418 lk.
Artikleid ja kirju. Järelsõna: L. Raud. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1957, 630 lk.
Kaks sõrme; Kuhu päike ei paista; Röövitud tiivad. Romaanid. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1960, 564 lk.
Jutustused V. Koostanud ja järelsõna: Juhan Käosaar. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1961, 600 lk.

Kogutud teosed: Kogutud teosed 2012
Kogutud teosed I. Tallinn: Futu Print; Digira, 2012. [e-raamat.]
Kogutud teosed II. Tallinn: Futu Print; Digira, 2012. [e-raamat.]

Eduard Vilde kohta
Eduard Vilde kaasaegsete mälestustes. Memuaarmaterjale ja dokumente. Koostanud Karl Mihkla ja Elem Treier. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1960, 296 lk.
Villem Alttoa, Eduard Vilde. Tallinn: Eesti Raamat, 1965, 236 lk. [Sari ‘Eesti kirjamehi’.]
Eduard Vilde sõnas ja pildis. Koostanud Juhan Käosaar. Tallinn: Eesti Raamat, 1966, 204 lk.
Karl Mihkla, Eduard Vilde elu ja looming. Tallinn: Eesti Raamat, 1972, 516 lk.
Villem Alttoa, Eduard Vilde sõnameistrina. Tallinn: Eesti Raamat, 1973, 454 lk.
Romulus Tiitus, Elem Treier, Lõbus Wilde. Tallinn: Kirjastus Kunst, 1976, 160 lk. [Karikatuuride album Vilde elu- ja loominguteest.]
Igihaljas Vilde. Artikleid 2005–2009. Koostaja Livia Viitol. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 2009, 132 lk. [Vilde 140. sünniaastapäeva puhul 4.–5. märtsil 2004 Tartu Kirjanduse Majas toimunud konverentsi laiendatud kogumik.]
Livia Viitol, Eduard Vilde. Tallinn: Tänapäev, 2012, 384 lk.