Elmar Vrager (31. V 1916 – 22. X 1998) oli luuletaja, ajakirjanik ja pedagoog, kellel on kirjandusloos oluline osa hiiumurdelise luuletajana.
Vrager sündis 1916. aastal Haapsalus meremehe pojana. Ta õppis aastatel 1924–1931 Kärdla algkoolis, aastatel 1931–1932 Haapsalus Läänemaa Ühisgümnaasiumis ja aastatel 1934–1937 Eesti Haridussõprade Seltsi kodukeskkoolis. Vrager lõpetas aastal 1938. aastal Kärdla reaalkooli. Ta omandas pedagoogilise ettevalmistuse aastatel 1942–1943 suvekursustel Haapsalus.
Elmar Vrager töötas aastatel 1938–1940 ajakirjanikuna Kärdlas, aastatel 1940–1942 Kärdla haigla kantseleis ja arveametnikuna Kärdla kalevivabrikus. Aastal 1943 töötas ta õpetajana Kõrgesaare valla Puski algkoolis, aastatel 1943–1944 töötas ta õpetajana Kullamaa vallas.
1944. aastal põgenes ta Rootsi, kus ta oli 1945. aastal õpetajaks Gränna laagrikoolis ja aastatel 1949–1951 Höganäsi eesti täienduskoolis. Aastatel 1951–1966 töötas ta vabrikutes ja muinsuskaitse alal. Vrager elas Eskilstunas, kus ta töötas aastatel 1966–1981 arhiivitöölisena kunstimuuseumis. Ta suri Eskilstunas.
Vrager alustas värsikatsetustega algkoolis. Ta debüteeris luuletustega 1934. aastal ajalehes Hiiu Teataja. Murdeluule loomisele innustas teda Gustav Suitsu „Kerkokell”. Elmar Vrageri sulest on ilmunud kolm luulekogu. Debüütkogust „Valged rannad“ leidis kriitika veel algajalikkust. Samas kiideti tema murdekeele ehedust. Paguluses avaldatud teist luulekogu „Tõusvad rannad“ tunnustati küpse luuleteosena. Vrageri luuletuste teemadeks on enamjaolt Hiiumaa paigad, inimesed, loodus ja minevik, elanike saatus, koduigatsus.
Vrageri koostatud koguteos „Hiiumaa ja hiidlased” ilmus 1971. aastal välishiidlaste ühingu abiga. Autoril kulus selle kirjutamisele ja koostamisele 15 aastat. 1997. aastal andis Kärdla luteri kogudus välja Vrageri kolmanda luulekogu „Hiiu kannel“. Kogumik „Ma tule kuju. Elmar Vrageri hiiumurdelist luulet. / Tundmatu Vrager: Elmar Vrageri vähetuntud kirjatöid” (2016) esimene pool (koostaja Aivar Viidik) koondab Vrageri luuleloomingut ja selle retsensioone, teine pool (koostaja Vaapo Vaher) tema kultuuriloolisi artikleid, mis ilmusid saksaaegses Eesti ajakirjanduses ja pärastsõjaaegsetes väliseesti väljaannetes. Vrageri artiklikogumik „Pilke Hiiumaa minevikust” (2024) ilmus sarjas „Eesti mõttelugu”.
Vrager on koostanud ka hiiu murde sõnastiku. Tema pärandisse kuulub lühiproosa käsikirju.
L. P.
Luuletused
Valged rannad. Tallinn: Olion, 1938. 63 lk.
Tõusvad rannad. Toronto: Orto, 1956. 64 lk.
Hiiu kannel: kolmas kogu luuletusi. Kärdla: EELK Kärdla Kogudus, 1997. 94 lk.
Ma tule kuju: Elmar Vrageri hiiumurdelist luulet. Koostaja Aivar Viidik; Tundmatu Vrager: Elmar Vrageri vähetuntud kirjatöid. Koostaja Vaapo Vaher. Kärdla: Hiiu Öko, 2016. 400 lk. [Tirelraamat.]
Kodulugu
Hiiumaa ja hiidlased: ülevaade saarest ja rahvast. Toronto, 1971. 317 lk.
Ma tule kuju: Elmar Vrageri hiiumurdelist luulet. Koostaja Aivar Viidik; Tundmatu Vrager: Elmar Vrageri vähetuntud kirjatöid. Koostaja Vaapo Vaher. Kärdla: Hiiu Öko, 2016. 400 lk. [Tirelraamat.]
Pilke Hiiumaa minevikust. Tartu: Ilmamaa, 2024. 240 lk. [Sari ’Eesti mõttelugu’.]