Sophia Vardi

Sophia Vardi (sünninimi Marta Sophia Lepp, 1913. aastast Marta Kirschbaum, 1927. aastast Maarda Utuste, 12. XI 1883 – 11. XI 1940) oli vasakpoolne pedagoog ja literaat, üks esimesi naisõiguslasi eesti kirjanduses.

Lepp sündis Vardi (Varbola) vallas Nissi kihelkonnas kooliõpetaja perekonnas. Ta õppis Tallinnas saksakeelses algkoolis ja kõrgemas tütarlastekoolis. Aastatel 1902–1904 õppis ta Peterburis Tšernjajevi pedagoogikakursustel ning töötas guvernandina ja kodukooliõpetajana Moskvas ja Peterhofis. Ta osales alates 1905. aastast revolutsioonilises tegevuses: võttis 1905. aasta revolutsiooni ajal osa 16. oktoobril Tallinna Uuel turul toimunud tööliste koosolekust ja sai haavata, vangistati ja saadeti Tobolski kubermangu asumisele. Ta põgenes Tobolskist 1906. aastal Peterburisse ja tegutses Peterburis põrandaaluses organisatsioonis, hiljem Kroonlinnas, Tartus ja Pärnus, seejärel uuesti Peterburis, samuti Soomes. Pärast Eesti Vabadussõda asus Marta Lepp tööle õpetajana. Ta oli koos abikaasa Kustas Utustega (1927. aastani Gustav Kirschbaum) taarausu juhte ja peaideolooge. Lepp töötas eesti keele õpetajana ja raamatukogu juhatajana Põhja-Eesti põllutöökeskkoolis. 1921. aastal viidi see kool Tallinnast Jänedale. Pärast 1924. aastat jätkas Lepp õpetajatööd Tallinnas.

Nendel aastatel oli ta kirjanduslikult viljakas. Valmis kolmeosaline mälestusteraamat 1905. aasta sündmustest, seejärel mitmeid proosateoseid ja näidendeid. Kõige õnnestunumaks peetakse 1926. aastal kirjutatud romaani „Haabvere”. Raamat kujutab noore eesti naise raskeid valikuid oma väärikuse nimel patriarhaalses ühiskonnas. Romaan pälvis kriitikute tähelepanu inimpsüühika kujutamise oskuse poolest. Selles romaanis eritletakse mehe-naise suhete taustal sotsiaal-poliitilisi, rahvuslikke ja eetilisi probleeme. Enamik Lepa raamatuid ilmus Sophia Vardi varjunime all. Peale memuaaride ja näidendite pärineb Lepa sulest lühijutte, milles kajastub naisõigusluse teema, samuti Artur Lemba ooperi „Kalmuneid” libreto.

Marta Lepa tõlkes on ilmunud Daniel Defoe romaan „Robinson Crusoe”.

2010. aastal avaldas ajaleht Eesti Päevaleht üheköitelise kordustrükina Marta Lepa memuaarid „1905. aasta romantika, järellained, lõppvaatus”.

L. P.

Raamatud eesti keeles

Romaanid
Haabvere. Tartu: Noor-Eesti, 1926, 181 lk.

Jutud
Esimesed tuuled: Novellid. Tartu: Noor-Eesti, 1914, 100 lk.

Näidendid
Dekoratsioon: kolm vaatust. Tartu: Noor-Eesti, 1922, 99 lk.
Appertseptsioon: tsüklusest „Sirelid”. Tallinn: Varrak, 1923, 31 lk.
Kohtamised pargis: grotesk ühes vaatuses: tsüklusest „Sirelid”. Tallinn: Varrak, 1923, 22 lk.
Sirelid: kolm kevade-miniatüüri. Tallinn: Varrak, 1923, 80 lk.
Täna oleme vabad!: kevade unistus kahes stseenis: tsüklusest „Sirelid”. Tallinn: Varrak, 1923, 22 lk.
Maarda Lepp-Utuste, Kosjamäng: rahvuskommete näidend. Tallinn: Eesti Haridusliit, 1937, 55 lk.

Lastejutud
Kass ja hiir: rahva muinasjutt lastele. Tallinn: Rahvaülikool, 1919, 23 lk.
Rebane ja karu õngitsevad kalu: rahva muinasjutt lastele. Tallinn: Rahvaülikool, 1919, 16 lk.
Jaanitulelised: rahva muinasjutt lastele. Tallinn: Rahvaülikool, 1920, 23 lk.

Libretod
Kalmuneid: muistend viies vaatuses rahvaluule ainetel. Tallinn: Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus, 1929, 52 lk.

Memuaarid
Marta Lepp, 1905. aasta romantika. Tartu: Noor-Eesti, 1922, 110 lk.
Marta Lepp, 1905. aasta järellained. Tallinn: Varrak, 1923, 127 lk.
Marta Lepp, 1905. aasta lõppvaatus. Tartu: Noor-Eesti, 1927, 190 lk.