Peter Ernst Wilde

Peter Ernst Wilde (24. VIII 1732 – 28. XII 1785) oli baltisaksa arst ja estofiil, kes andis välja esimest eestikeelset ajakirja Lühhike öppetus (1766–1767).

Wilde sündis Taga-Pommeris Treptow’ (Trzebiatów) linna lähedal Wo(e)di(c)ke (Woedtke) külas (praeguses Poola Szezcini vojevoodkonnas) mõisaomaniku pojana. Ta õppis kaks aastat Königsbergi ülikoolis teoloogiat, seejärel alates 1749. aastast Halle ülikoolis õigusteadust ja alates 1751. aastast uuesti meditsiini Königsbergis. Ta sai 1765. aastal Greifswaldi ülikoolist arstiteaduse doktorikraadi. Samal aastal kolis ta Kuramaale. Aastatel 1765–1766 andis ta Miitavis (Jelgava) välja arstiteaduslikku ajakirja Der Landarzt. Riia kaudu jõudis Wilde 1766. aastal Põltsamaale, kus baltisaksa mõisnik Woldemar Johann von Lauw (1712–1786) oli asutanud mitu manufaktuuri. Põltsamaal oli tollal 2000 elanikku ja linnas oli õitsenguaeg. Elanikkonna ülalpidamiseks asutas Lauw haigla ja apteegi, mille juhtimiseks ta palkas Peter Ernst Wilde. Lisaks asutati Põltsamaal 1766. aastal Vene impeeriumi esimene eratrükipress. 1771. aastal kirjutas Wilde meditsiinikäsiraamatu „Arsti ramat nende juhhatamisseks kes tahtwad többed ärraarwada ning parrandada” saksakeelse algvariandi, mis August Wilhelm Hupeli tõlgituna ilmus eesti keeles. Wilde suri Põltsamaal 53-aastasena.

Wilde oli valgustusajastu pooldaja. Ta oli veendunud pärisorjuse vastane ja soovis oma kirjutistega jõuda maaelanikkonnani, kelle keelt ta ei osanud. Seega värbas ta oma tõlkijaks kohaliku pastori August Wilhelm Hupeli, kes oli sellel ajal juhtivaid eesti keele tundjaid kirjandusringkondades. Koos andsid nad välja iganädalast väljaannet „Lühhike öppetus…“, mis pakkus praktilisi nõuandeid tervishoiu kohta ja üldiseid juhiseid igapäevaelu korraldamiseks. See väljaanne tähistab ratsionalistlik-valgustusliku suuna algust eesti kirjasõnas. Ühtlasi oli tegu esimese eesti ajakirjaga, aga ka esimese tervishoiualase ajakirjaga kogu Vene impeeriumis. Kokku on teadaolevalt ilmunud 41 ajakirja numbrit. 1768. aastal ilmusid esimesed 25 numbrit ka läti keeles.

L. P.

Raamatud eesti keeles

Arsti ramat nende juhhatamisseks kes tahtwad többed ärraarwada ning parrandada. Eesti keelde ümbertöötanud August Wilhelm Hupel. Põltsamaa: W. J. v. Lauw, 1771. 162 lk.
Arsti ramat, 1771. Tallinn: Lindfors, 1791. 64 lk.

Raamatud saksa keeles

Auszug aus dem Landarzt und den Liefländischen Abhandlungen von der Arzeney-Wissenschaft, oder Anweisung wie man die Krankheiten des gemeinen Mannes erkennen, und theils mit Hausmitteln, theils mit wohlfeilen Arzeneyen curiren könne. Gedruckt Schlo. Oberpahlen, 1770. 125 lk.