Erni Hiir

Erni Hiir(kodanikunimega Ernst Hiir; 29./16. III 1900 – 27. X 1989) oli luuletaja ja tõlkija. Tema luulelaad oli esmalt futuristlik, 1930. aastatel esindas „elulähedase” luule suundumust, alates 1944. aastast nõukogulikust ideoloogiast kantud.

Hiir sündis Viljandimaal (hiljem Valgamaa kooseisus) Karjanurme külas renditaluniku pojana, perekond kolis 1911 Tartusse. Hiir õppis Taagepera vallakoolis Alal, 1911-1918 Tartu Reaalkoolis, 1920-1921 A. Nieländeri muusikakooli teatriklassis Tartus ja 1921-22 vabakuulajana Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas. Eesti Kirjanike Liidu liige aastast 1927. Hiir oli Eesti okupeerimise järgselt võimutruu autor. Aastast 1940 töötas ajalehe „Postimees“ toimetuses, 1944-1945 „Uue Postimehe“ vastutav toimetaja. Oli NLKP liige 1944 aastast kuni surmani. 1945-60 Kirjanike Liidu Tartu osakonna vastutav sekretär. 1962 kolis Tallinna. Maetud Metsakalmistule.

Luuletustega debüteeris Erni Hiir 1918 ajalehes „Postimees“. Aasta hiljem avaldas koos Albert Kivikaga futuristliku värssbrošüüri „Ohverdet konn“ ja ainult kaantest koosneva „Täieliku teoste kogu“ I-II. Hiire esikkogud aastal 1924 „Arlekinaad“ ja „Huhu merituulen“ on futuristlike joontega teosed, kus esineb tihti häälikumänge. Koos Juhan Sütiste ja Mihkel Jürnaga andis Hiir välja kirjanduslikud koguteosed „Sang“ ja „Bumerang“, kus ilmnes kirjutajate rahulolematus kirjanduse hetkeolukorraga. Teosed äratasid tähelepanu ning kutsusid esile vaidlusi kirjandusmaastikul. Hiir saigi kirjanduses tuntuks kui noorpoeetide esivõitleja ja „siurupiitlaste“ (Adson, Visnapuu, Tuglas, Gailit jt) vastase grupi üks juhte, millest kujunes 1920. lõpuks välja nn eluläheduslaste liikumine ja rühmitus „Kirjanduslik Orbiit“, kes teadustas ennast samanimelise ajalehega 1929 aasta lõpul.

Hiire luulekogu „Meeri-Maria-Mari“ (1926) koosneb läbinisti sonettidest, kuid on oma temaatikalt modernne, kajastades linna ja lõbusat seltskonda, naisi. Kogus „Lemmiklaulud“ (1926) pöördus Hiir traditsioonilise värsivormi juurde ning teemana kajastab kodu ja kodumaad. Selline suund jätkub ka 1930. aastatel, kui Hiirest saab ametliku positiivsuse ja autoritaarse režiimi poolt propageeritud „tööeestiliku“ luule esindaja. Nõukogude võimu kehtestamine tõi taas kaasa muutuse Hiire loomingus, tema luule hakkas ülistama uut korda ja kommunistlikku eluhoiakut. Kogud „Võidule” (1944), „Uutele võitudele” (1950), „Heledamaks muutub päev” (1967) ja „Lühilood ajakajana” (1972) on stiililt loosunglikud ja deklaratiivsed. Erni Hiirelt on ilmunud rohkesti valikkogusid.

Hiir tõlkis I. Krõlovi valme ja peamiselt vene nõukogude luulet; koostanud neli „Värsipõimikut“ uuemast vene luulest (ilmunud 1963-66), avaldanud artikleid ja teatriarvustusi.

A. N.

Raamatud eesti keeles

Luule
Erni Hiir, Albert Kivikas, Ohverdet konn. Tartu: Odamees, 1919, 8 lk.
Tantse maailmastik. Täielik teoste kogu. Raa… 4, Nr. 1. Tartu: 1919, 3 lk.
Tantse maailmastik. Täielik teoste kogu. Raa… 4, Nr. 2. Tartu: 1919, 3 lk.
Arlekinaad. Tartu: 1924, 7 lk.
Huhu. Merituulen. Tartu: 1924, 16 lk.
Hiir, Schütz, Jürna, Sang. Tartu: Arlekiin, 1925, 36 lk. [Autorid: Erni Hiir, Juhan Sütiste, Mihkel Jürna.]
Hiir, Schütz, Jürna, Bumerang. Tartu: Hiir, Schütz, Jürna, 1925, 62 lk. [Autorid: Erni Hiir, Juhan Sütiste, Mihkel Jürna.]
Lemmiklaulud. Tartu: Noor-Eesti, 1926, 71 lk.
Meeri Maria Mari. Armastuslaulud. Tartu: 1926, 79 lk.
Puhtewird. Tartu: 1927, 66 lk. [Ilmus 10 eksemplaris.]
Kodutee. Tartu: Eesti Kirjanikkude Liit, 1931, 63 lk.
Pöörang. Viies kogu luuletisi. Tartu: Loodus, 1933, 79 lk.
Sinimäed. Kuues kogu luuletisi. Tartu: Loodus, 1935, 126 lk.
Raudvärsid. Seitsmes kogu luuletisi. Tartu: Eesti Kirjanikkude Liit, 1937, 94 lk.
Päikeselised päevad. Värsivalimik. Tartu: Loodus, 1937, 189 lk.
Palgest palgesse. Kaheksas kogu luuletusi. Tartu: Noor-Eesti, 1938, 94 lk.
Homsele vastu. Üheksas kogu luuletusi. Tartu: Noor-Eesti, 1939, 83 lk.
Võidule. Luuletusi Isamaasõjast. Leningrad: Ilukirjandus ja Kunst, 1944, 71 lk.
Elu nimel. Värsivalimik 1918-1945. Tallinn: Ilukirjandus ja Kunst, 1946, 248 lk.
Uutele võitudele. Luuletusi 1944-1950. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1950, 92 lk.
Külva ning loo!. Kogutud luuletused autori redaktsioonis. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1958, 387 lk.
Heledamaks muutub päev. 12. kogu värsse. Tallinn: Eesti Raamat, 1967, 100 lk.
Kui tulevad käod. Valimik loodusluulet. Ilmub luuletaja 70. sünnipäeva puhul. Tallinn: Perioodika, 1970, 46 lk.
Võidule!. Koostanud Endel Sõgel. Tallinn: Eesti Raamat, 1970, 64 lk. [Sari ‘Poeedilt sõjaveteranile’.]
Lühilood ajakajana. Kolmeteistkümnes kogu värsse. Satiiripalu. Tallinn: Eesti Raamat, 1972, 86 lk.
Mässulaulud. Valik võitlusluulet 1918-1930. Tallinn: Eesti Raamat, 1975, 146 lk.
Luuletused. Avatlused. Heitluste kumad. Tallinn: Eesti Raamat, 1976, 299 lk.
Luuletused. Tööpoeesia. Tallinn: Eesti Raamat, 1979, 238 lk.