Päärn Hint (sünd. 15. XII 1943) on luuletaja.
Hint sündis Jegorjevskis, Moskva oblastis. Ta on õppinud Tallinna 10. ja Tallinna 16. Keskkoolis, Tallinna 5. Õhtukeskkoolis ja Pärnu-Jaagupi Keskkoolis. Ta pidas nooruses mitmeid ameteid: oli tallimees, autojuht, puusepp, kütja ja utiilivaruja. Alates 1991. aastast on Hint elanud maal. Ta on olnud Viljandimaal talupidaja. Hiljem asus Hint elama esivanemate kodupaika Saaremaale. Ta on kirjanike Aadu Hindi ja Minni Nurme poeg. Päärn Hindi õed Miina Hint ja Eeva Park on samuti kirjanikud.
Päärn Hint debüteeris 1967. aastal ajakirjas Looming luuletustega. Tema luulele on iseloomulik biitnike ja hipikultuuri elutunnetus, mis oli tollases Nõukogude Eestis mässumeelne ja omapärane. 1970. aastatel ilmus temalt kolm raamatut: luulekogud „Võilill” ja „Asfaldipoiss” ning 1979. aastal miniatuuride kogumik „Vaade orgu”. Retsenseerijate arvates on Hindi luulele omane kalduvus näha ja mõtestada kogu ümbritsevat maailma sümbolite kaudu. Päärn Hindi luuletustes valdavad erksad, isikupärased metafoorid loodusest ja elusituatsioonidest. Kohati mõjub seoste hüplikkus sürrealistlikult. Luulekogus „Võilill“ esineb nii riimitud luuletusi kui vabavärssi. Luulekogus „Asfaldipoiss“ on luuletused lõppriimidega. Miniatuurides loob poeetiline tunnetus koos napilt markeeritud karakterite ja süžeedega omapärase reljeefse stiili.
1996. aastal ilmus temalt luulekogu „Tuleviku muuseum“. Enamik selle luulekogu luuletusi on kirjutatud aastatel 1979–1980, kuid leidub ka hilisemaid.
L. P.
Luuletused
Võilill. Tallinn: Eesti Raamat, 1972. 72 lk.
Asfaldipoiss. Tallinn: Eesti Raamat, 1977. 84 lk.
Tuleviku muuseum. Tartu: Elmatar, 1996. 64 lk.
Lühiproosa
Vaade orgu [miniatuurid]. Tallinn: Eesti Raamat, 1979. 47 lk.