Aadu Hint

Aadu Hint (Kodanikunimi Adolf Edmund Hint, 10. I 1910/28. XII 1909 – 26. X 1989) oli proosakirjanik, kes käsitles oma loomingus peamiselt Eesti saarte rannarahva elu.

Sündis Muhus, kasvuaastad jäävad Saaremaale Lümanda valda. Õppis Lümandal ja Kuressaares. Töötas õpetajana. Läks kaasa 1940. aasta sündmustega. Oli NLKP ja riigivolikogu liige (1940) ning ENSV Ülemnõukogu saadik (1940-1947). Töötas 1940-1941 mitme ajakirjandusväljaande juures. Sõja puhkedes evakueerus Nõukogude Liitu, kus töötas mitmel pool erinevatel kalandusega seotud ametites. Mobiliseeriti 1942, teenis Eesti Laskurkorpuse tagavarapolgus klubi ülemana, demobiliseeriti 1943, kuni 1944. aasta sügiseni elas Nõukogude Venemaal. Oli aastatel 1944-1945 Eesti Kaluriühistute Liidu esimees, hiljem kutseline kirjanik Tallinnas. 1974-1984 ENSV Raamatuühingu juhatuse esimees. 1974. aastal valiti NSVL Ülemnõukogu saadikuks. Kirjanike Liidu liige alates 1937. aastast. ENSV teeneline kirjanik 1955, ENSV teeneline rahvakirjanik 1965. On pälvinud Lenini ja Tööpunalipu ordeni ning Nõukogude Eesti preemia 1967. aastal romaani „Tuuline rand“ (I-IV 1951-1966) ning Fr. Tuglase novelliauhinna 1982. aastal novelli „Tiina(d)“ (Looming 1981) eest. Oli abielus kirjanike Debora Vaarandi (1916-2007) ja Minni Nurmega (1917-1994). Tal oli kaheksa last, nende hulgas kirjanikud Päärn Hint, Miina Hint ja Eeva Park ning bulgaaria keelest tõlkija Mare Zaneva. Suri Tallinnas, maetud Saaremaale Kihelkonna kalmistule.

Hilisem Nõukogude Eesti kirjandusklassik tegi ilukirjandusliku debüüdi 1932. aastal ajalehes Vaba Maa proosapalaga „Uus pidalitõbine“. Esikromaan „Pidalitõbi“ (1934) ning järgnenud romaan „Vatku tõbilas“ (1936) käsitlevad pidalitõve temaatikat, kaardistades muuhulgas haigusega seltsivat hirmu ja rusutust. Märgatav huvi psühholoogiliste probleemide vastu kulmineerus romaani „Kuldne värav“ (1937) psühhoanalüütilises võttestikus.

Loomingu läbivaks teemaks on mere- ja rannaelu, rannarahvas ja kalurid. Nt käsitleb meremeeste elu romaan „Tulemees (Trimmer)“ (1939). Suurteoseks on neljaosaline romaan „Tuuline rand“ (I osa 1951 (täiendatud variant 1952), II 1954, III 1960, IV 1966), milles kujutatakse eesti rahva elu pöördelistes ajaloosündmustes 20. sajandi esimeses pooles. Põhitegevuspaik Saaremaa, keskendatusega Tihude suguvõsa ümber. Teos annab läbilõike erinevatest sotsiaalsetest kihtidest, paistab silma rahvalike, eluliste tegelastega ning rikka keelega. Areneb esimese osa panoraamromaanist isiku- või arenguromaaniks. Pika ajaperioodi vältel ilmunud teos markeerib ühtlasi ka muutusi nii autori kui ühiskonna esteetilises lähenemises.

On kirjutanud ka ajalooainelist ning sõjateemalist proosat (kogu „Metshaned“, 1945), valiku olukirjeldusi leiab kogust „Töömeeste portreid“ (1948). Dokumentaaljutustus „Oma saar“ (I osa 1977, I ja II osa koos 1980) keskendub 1905. aastal karistushirmus Kanadasse põgenenud eesti väljarändajatele, kes hiljem siirdusid Nõukogude Liitu.

Näidendeist on enam tähelepanu pälvinud ühiste tegelastega kalurinäidendid „Tagaranna meeste kalakuunar“ (1947) ja „Kuhu lähed, seltsimees direktor?“ (1949), mis puudutavad ka autoritaarset juhtimisstiili.

Lastele on avaldanud ajaloolise jutustuse „Vesse poeg“ (1948), populaarteadusliku jutustuse „Angerja teekond“ (1950) ning allegoorilise muinasjutu „Hundid ja kitserahvas“ (1956).

A. K.

Raamatud eesti keeles

Romaanid
Adolf Hint, Pidalitõbi. Tartu: Loodus, 1934, 227 lk. [Järgnevad trükid: 1972, 1978.]
Adolf Hint, Vatku tõbilas. Tartu: Eesti Kirjastuse Kooperatiiv, 1936, 275 lk. [Järgnevad trükid: 1972, 1978.]
Adolf Hint, Kuldne värav. Tartu: Eesti Kirjastuse Kooperatiiv, 1937, 392 lk. [2. trükk: 1979.]
A. Hint, Tulemees (Trimmer). Tartu: Noor-Eesti, 1939, 231 lk. [Järgnevad trükid: 1973, 1979.]
Tuuline rand. 1. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1951, 307 lk. [Järgnevad trükid: 1952, 1955, 1958, 1962, 1965, 1968, 1975.]
Tuuline rand. 2. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1954, 392 lk. [Järgnevad trükid: 1956, 1962, 1966, 1968, 1976.]
Tuuline rand. 3. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1960, 291 lk. [Järgnevad trükid: 1965, 1969, 1977.]
Tuuline rand. 4. Tallinn: Eesti Raamat, 1966, 452 lk. [Järgnevad trükid: 1969, 1978.]

Jutud
Metshaned. Jutte ja laaste. Tallinn: Ilukirjandus ja Kunst, 1945, 119 lk.
Töömeeste portreid. Tallinn: Ilukirjandus ja Kunst, 1948, 78 lk.
Viimane vandiraiuja. Tallinn: Eesti Raamat, 1970, 222 lk.
Oma saar. Tallinn: Eesti Raamat, 1977, 123 lk. [Järgnevad trükid: 1980, 1985.]
Saaremaa tütarlaps leidis koha. Jutud, näidend. Tallinn: Eesti Raamat, 1987, 140 lk.

Näidendid
Tagaranna-meeste kalakuunar. Tallinn: Ilukirjandus ja Kunst, 1947, 91 lk.
Kuhu lähed, seltsimees direktor?. Tallinn: Ilukirjandus ja Kunst, 1949, 88 lk.
Saaremaa tütarlaps leidis koha. Jutud, näidend. Tallinn: Eesti Raamat, 1987, 140 lk.

Lasteraamatud
Angerja teekond. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1950, 72 lk. [Järgnevad trükid: 1953, 1975.]
Hundid ja kitserahvas. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1956, 20 lk. [2. trükk: 1988.]
Vesse poeg. Tallinn: Ilukirjandus ja Kunst, 1948, 68 lk. [Järgnevad trükid: 1960, 1974, 1986.]

Kogutud teosed
Kogutud teosed 1. kd. Tuuline rand I. Tallinn: Eesti Raamat, 1975, 368 lk.
Kogutud teosed 2. kd. Tuuline rand II. Tallinn: Eesti Raamat, 1976, 387 lk.
Kogutud teosed 3 kd. Tuuline rand III. Tallinn: Eesti Raamat, 1977, 276 lk.
Kogutud teosed 4. kd. Tuuline rand IV. Tallinn: Eesti Raamat, 1978, 436 lk.
Kogutud teosed 5. kd. Pidalitõbi. Vatku tõbilas. Tallinn: Eesti Raamat, 1978, 269 lk.
Kogutud teosed 6. kd. Näidendid. Tallinn: Eesti Raamat, 1979, 255 lk.
Kogutud teosed 7. kd. Kuldne värav. Tulemees. Tallinn: Eesti Raamat, 1979, 360 lk.
Kogutud teosed 8. kd. Oma saar: jutte, novelle, laaste, lugusid, retsensioone, arutlusi-mõtisklusi, publitsistikat a. 1929-1979. Tallinn: Eesti Raamat, 1980, 571 lk.

Aadu Hindi kohta
Kalju Leht, Aadu Hint. Lühimonograafia. Tallinn: Eesti Raamat, 1975, 152 lk.