Ansomardi

Ansomardi (Peäro August Pitka, 26. VIII 1866 – tõenäoliselt 25. VII 1915) oli eesti sõjaväelane ja lastekirjanik, kes pani 20. sajandi alguses aluse eesti lastekirjanduse klassikalisele folkloorsete tondijuttude traditsioonile.

Sündis Järvamaal Järva-Jaani kihelkonnas Võhmuta vallas Jalgsemaa külas talupoja perekonnas. 1887 lõpetas Tallinna Aleksandri gümnaasiumi. Samal aastal astus vabatahtlikuna Soomes asuvasse Irkutski polku. 1891 lõpetas Peterburis junkrutekooli. Jäi sõjaväeteenistusse, tõustes järk-järgult aukraadides. Vene-Jaapani sõja ajal viibis Mandžuurias ohvitseride reservis. Hilisem teenistus ohvitserina möödus peamiselt Pihkvas. Asus koos venelannast naisega elama Väike-Maarja valda Kiltsi alevikku, kus sündis suur osa tema kirjanduslikust loomingust. Osales Vene tsaariarmee koosseisus esimeses maailmasõjas, lahinguliste teenete eest ülendati alampolkovnikuks. Tõenäoliselt langes lahingu­tegevuses Poolas Lomža lähikonnas Narevi jõe lähedal. Tema vend oli hilisemas Vabadussõjas tuntuks saanud kontradmiral Johan Pitka. Kirjanikunime Ansomardi valis ta isatalu järgi.

Ansomardi nime all asus ajalehtedele kaastööd tegema alates 1897. aastast. 20. sajandi alguses ilmus jutukogu „Jalgsemaa Kitse-eide muinasjutud“ (1901), mis sisaldab kodukülaga seotud rahvalikke muistendeid ja muinasjutte, mida raamatus pajatab muldvana Kitse-eit. Kolm pikemat jutustust „Jalgsemaa järv“, „Surm suu ääres“ ja „Tondi-Tõnu“ pakuvad detailseid looduspilte, anekdootlikke episoode ja müstilisi juhtumeid, kus inimeste kõrval on tegutsemas veel nõiad, tondid, kratid ja haldjad. Ansomardit võib pidada eesti lastekirjanduses laialt levinud kunstmuinasjutužanri edasi­arendajaks ja tondijutužanri rajajaks.

Laiemalt on tuntuks saanud muinasjutuline laulumäng „Murueide tütar” (1900, M. Härma muusika). Sajandi alguses ajakirjanduses ilmunud sõjaväeelu kujutavad vested ja mälestuskillud koondas ta kogumikesse „Elu-pudemed“ (1909) ja „Sõja päivilt“ (1910). Kogumik „Lastejutud“ (1911) sisaldab ladusaid ja siiraid, hea huumoritunnetusega ja fantaasiarikkaid lastejutte. Ta on avaldanud veel mitu näidendit, samuti võimlemisõpetuse ja sõjandussõnastiku. Suur osa tema loomingust ilmus 20. sajandi alguse eesti ajakirjanduses, osa loomingust on tänini jäänud käsikirja.

A. O.

Raamatud eesti keeles

Proosa
Jalgsemaa Kitse-eide muinasjutud. Jurjev: Hermann, 1901, 71 lk. [2. trükk: Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1926, 83 lk.]
Kaks sündinud lugu. Tallinn: Eesti Postimees 1904, 64 lk.
Poolik elu. Tallinn: Eesti Postimees, 1904, 64 lk.
Elu-pudemed. Tartu: K. Sööt, 1909, 189 lk.
Sõja päivilt. Tartu: K. Sööt, 1910, 136 lk.
Lastejutud. Tartu: Postimees, 1911, 19 lk. [2. trükk: Tartu: Postimees, 1925, 22 lk.]
Jalgsemaa Kitse-eide muinasjutud ja teisi jutte. Tallinn: Eesti Raamat, 1979, 114 lk. [2. trükk: Tallinn: Eesti Raamat, 2008, 125 lk.]

Näidendid
Murieide tütar. Jurjev: Postimees, 1900, 67 lk. [2. trükk: Jurjev: Hermann, 1905, 67 lk.]
Matsil unes, teistel ilmsi. Jurjev: Hermann, 1901, 30 lk.

Varia
Võimlemise ehk Gümnastika õpetus. Jurjev: Postimees, 1904, 87 lk.
Sõjamehe sõnastik. Tallinn: G. Pihlakas, 1914, 32 lk.