
Mihkel Aitsam (1. XII 1877 – 17. VI 1953) oli prosaist, näitekirjanik, ajakirjanik ja kodu-uurija.
Aitsam sündis Läänemaal Vigala vallas Sääla külas Aitsamaa talu rentniku pojana. Tema isa Mihkel Aitsam (1833–1913) oli tuntud mehena, kes mõisnik Uexkülli rendi asjus Tallinna ringkonnakohtusse kaebas ja seal mõisniku üle võidu saavutas. Aitsam õppis aastatel 1885–1893 Velise kihelkonnakoolis ja täiendas end iseõppijana. Aastatel 1894–1903 saatis ta Vigalast rahvaluulet Jakob Hurdale. 1900. aastast alates oli ajalehtede Valgus, Teataja, Uudised jt kaastööline (kirjutas päevakajasid, pilkelugusid, lühijutte, avaldas tõlkeid). Vigala 1905. aasta revolutsiooni sündmustest ja Tartu aula-kongressist osavõtmise pärast oli viis kuud vangis. 1906. aastal hävitasid Vene karistussalgad Aitsami isatalu. Ta suundus elama Tallinna ja läks Karl August Hermanni kutsel tööle ajalehe Hüüdja toimetusse, kus töötas ajalehe sulgemiseni 1907. aastal.
Aastatel 1909–1920 töötas Aitsam Tallinna Eesti Põllumeeste Seltsi asjaajajana, aastatel 1919–1940 ajalehe Päevaleht ja 1940. aastal ajalehe Kommunist toimetuses. Aitsam tegi kaastööd ka kahele Peterburi Vene lehele. Pensionärina elas Aitsam 1941. aastast alates surmani Vigalas, korraldas seal lauluringe ja esines viiulimängijana.
Aitsam on Päevalehes avaldanud arhiivimaterjalide ja rahvajuttude põhjal 9 ajaloolist romaani ja jutustust, mis kõik kujutavad Põhja- ja Lääne-Eesti talupoegade võitlust feodaalisandate vastu. Nendest 3 romaani on ilmunud raamatuna, kuid nende raamatute levik ja tuntus on väikese trükiarvu ning ilmumisele järgnenud pöördeliste ajaloosündmuste tõttu jäänud napiks. Romaanis „Hiiu lossist – Siberisse“ (1937) on peategelaseks legendaarne Hiiu mereröövel parun Ungern-Sternberg; romaan „Eestimaa kuningas“ (1937) kujutab teomeeste ülestõusu Kose-Uuemõisas 1805. aastal Kõlli Tooma juhtimisel, romaan „Hiislari tütar“ (1940) loob kunstiliselt veenva pildi Vigala elust ja rahva tõekspidamistest 16. sajandil. Aitsami neljast näidendist on kolm tuntumat „Koerakasvatuse eriteadlane“ (1923), autobiograafilise koega „Salmisto“ (1925) ja „Maakuld“ (1930) olnud nii kutseliste teatrite kui väikelavade repertuaaris.
1937. aastal ilmus Aitsami sulest mälestustel ja uurimustel rajanev teos „1905. aasta Läänemaal“. Tema mahukad uurimuslikud tööd „Vigala kihelkonna ajalugu“, „1905. ja 1906. aasta Vigalas“ ning „1905. aasta revolutsioon ja selle ohvrid Eestis“ avaldati 21. sajandil. Aitsami eluajal ilmus temalt ajakirjanduses sadakond lühemat ajalookäsitlust.
Mihkel Aitsamit on 1935. aastal autasustatud Eesti Punase Risti mälestusmärgi II järgu II astmega. 1937. aastal pälvis ta Valgetähe IV klassi teenetemärgi.
Ta oli fotograaf Mihkel Aitsami (1913–1999) isa ja ajakirjanik Viio Aitsami (s. 1955) vanaisa.
L. P.
Romaanid
Hiiu lossist – Siberisse: ajalooline romaan legendaarseist Hiiu mereröövleist. Tallinn: Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus, 1937. 175 lk.
Eestimaa kuningas: sõda Kose-Uuemõisas. Ajalooline jutustus. Tallinn: Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus, 1938. 586 lk.
Hiislari tütar: ajalooline jutustus võõruskude sissetungist Eestisse. Tallinn: Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus, 1940. 509 lk.
Näidendid
Näituse büroos: 1-s vaatuses epiloogiga [näidend]. Tallinn, 192-?. 19 lk.
Koerakaswatuse eriteadlane: näituse jant 2 waatuses. Tallinn: M. Aitsam, 1923. 39 lk.
Salmisto: 1905. a. revolutsiooni päevilt: rahvatükk 4 vaatuses. Tallinn: Mutsu, 1925. 147 lk.
Maakuld: rahvatükk 4 vaatuses. Tallinn: Eesti Haridusliit, 1930. 120 lk.
Ajalugu, kodulugu
1905. aasta Läänemaal: eel- ja järellugudega. Isiklikke mälestusi ja uurimusi. Tallinn: Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus, 1937. 423 lk. [2. trükk: ’Jõulud Vigalas: 1905. a Läänemaal: eel- ja järellugudega. Isiklikke mälestusi ja uurimusi’, Tallinn: Hea Lugu, 2014, 445 lk.]
Vigala kihelkonna ajalugu. Kivi-Vigala: Vigala Vallavalitsus, 2006. 447 lk.
1905. aasta revolutsioon ja selle ohvrid Eestis. Tartu: Ilmamaa, 2011. 470 lk.