Maimu Berg

Maimu Berg (sünninimi Seping, 1969-1979 Maimu Vahing, s. 27. VIII 1945) on prosaist, ajakirjanik, tõlkija ja kriitik.

Sündis Tallinnas. Lõpetas keskkooli 1963. aastal ja õppis Tartu ülikoolis eesti filoloogiat, mille lõpetas 1968. aastal; aastatel 1982–1986 õppis taas ülikoolis, lõpetades bakalaureusekraadiga ajakirjanduse alal. Aastatel 1969–1974 töötas Berg Tartu Ülikooli Raamatukogus teadussekretärina. Seejärel sai temast moeajakirja Siluett peatoimetaja, kus ta töötas aastatel 1974–1990. Aastatel 1990–1991 oli ta ajakirja Keel ja kirjandus toimetaja ning alates 1991. aastast on ta töötanud Soome Instituudi kultuurisekretärina Tallinnas. Ta oli 1988. aastal kirjandusrühmituse Wellesto asutajaliige ja 1990. aastal võeti ta Eesti Kirjanike Liidu liikmeks. Berg on olnud aktiivne ka poliitikas. Aastatel 2002–2006 oli ta Eestimaa Rahvaliidu liige, aastast 2006 kuulub Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda. 2005-2013 oli Tallinna Linnavolikogu liige. 1969-1979 oli abielus Vaino Vahinguga (1940-2008).

Berg debüteeris lühijutuga ajakirjas Noorus 1969. aastal pseudonüümi Leen Kaiste all; suuremat tähelepanu pälvis ta aga alles 1987. aastal ilmunud romaanidega „Kirjutajad. Seisab üksi mäe peal“, mis käsitles rahvusliku identiteedi kultuurilisi ja ajaloolisi probleeme. Neist esimese peategelaseks on Barbara von Tiesenhusen, teisel Kristian Jaak Peterson. Oma esimese lühijutukogu „On läinud“ avaldas ta 1991. aastal, millele järgnes teine ​​lühitekstide ja pikemate jutustuste kogu „Mina, moeajakirjanik“ (1996), millest viimast mõjutas tema töö moetoimetajana nõukogude okupatsiooni ajal.

Suur osa Bergi loomingust uurib naiste hirme ja soove, tihti psühhoanalüütilises raamistikus. Kriitikud on kirjeldanud tema stiili sarkastiliselt humoorika, iroonilise ja grotesksena. Tema lood uurivad sageli keerulisi suhteid, eriti seoses armastuse, seisakust pääsemise või rahvusliku identiteediga. Tema romaanid „Ma armastasin venelast” (1994), mida võiks nimetada Lolita-looks eesti kontekstis, ja „Ära” (1999), mis võitis 2000. aastal A. H. Tammsaare kirjandusauhinna, toimuvad mõlemad Nõukogude Liidu viimastel aastatel.

2020. aastal ilmunud kogu “Vanaema paneb vihmavarju kinni” on Bergi luuledebüüt.

Lisaks kirjutamisele on Berg ka kirjanduskriitik (debüteeris 1983. aastal) ja tõlkija. Sirje Olesk on kirjeldanud Bergi stiili kui följetonilaadset ja subjektiivselt kriitilist. Berg on avaldanud kirjandusloolisi käsitlusi teiste kirjanike, sealhulgas Jaan Oksa ja Oskar Lutsu loomingust. Bergi soome näitekirjanduse tõlked tõid talle 2008. aastal Aleksander Kurtna tõlkeauhinna. Ta on ka Soome Kirjanike Liidu auliige. 2018-2020 sai Berg kirjanikupalka.

M. M.

Raamatud eesti keeles

Romaanid
Kirjutajad; Seisab üksi mäe peal. Tallinn: Eesti Raamat, 1987, 316 lk.
Ma armastasin venelast; Nemad. Tallinn: Kupar, 1994, 191 lk. [2. trükk: Tallinn: Tänapäev, 2004, 278 lk.]
Kristjan Jaak Peterson, Laulud ja päevaraamat; Maimu Berg, Seisab üksi mäe peal. Tallinn: Huma, 1998, 278 lk.
Ära. Tallinn: Tuum, 1999, 260 lk.

Lühiproosa
On läinud: lugusid ja kunstmuinasjutte. Tallinn: Eesti Raamat, 1991, 179 lk.
Mina, moeajakirjanik. Tallinn: Huma, 1996, 243 lk.
Unustatud inimesed. Tallinn: Tuum, 2007, 228 lk.
Hitler Mustjalas. Tallinn: Tuum, 2016, 221 lk.
Abitu armastus. Tallinn: Tuum, 2024, 178 lk.

Näidendid
Vene rulett; Euroopasse! Euroopasse!: kaks näidendit. Tallinn: Kultuurileht (Loomingu Raamatukogu), 2008, 127 lk.
Kõnelused lahkunutega : näidendid. Tallinn: Hea Lugu, 2020, 107 lk.

Poems
Vanaema paneb vihmavarju kinni. Tallinn: Tuum, 2020, 98 lk.

Non-fiction
Tants lahkunud isaga: vaateid Eesti ellu. Tallinn: Kirilille Kirjastus, 2003, 119 lk. [Artiklid.]
Moemaja. Tartu: Petrone Print, 2012, 198 lk. [2. trükk: Tartu: Petrone Print, 2014, 212 lk; E-raamat: Tartu: Petrone Print, 2012.]
Meie hingede võlad. Tallinn: Hea Lugu, 2018, 222 lk. [Sari ‘Kirjanikud omavahel’.]