Heinrich Göseken

Heinrich Göseken (13./3. IV 1612 – 4. XII / 24. XI 1681) oli põhjaeesti grammatika autor, eestikeelne juhuluuletaja ning luule- ja piiblitõlkija.

Göseken sündis Hannoveris kaupmeeste gildi oldermanni pojana. 1624 astus Alfeldi kooli Hildesheimi Landkreisis Alam-Saksimaal, kolm aastat hiljem jätkas õpinguid Lemgo, seejärel Lippstadti gümnaasiumis (mõlemad Nord-Rhein Westfaleni liidumaal). Õppis teoloogiat Rostocki ülikoolis 1631-1634. 1634-1636 töötas Rootsi õukonnajutlustaja Johann Rothlöbeni abina ning tema laste koduõpetajana. 1636-1637 õppis Königsbergi ülikoolis selle rektori, poola teoloogi Celestyn Myślenta juures jutlustamist ja väitlemist. 1637 tuli Tallinna, kuna oli Rootsis elades kihlunud Tallinnast pärit Dorothea Siegeliga. Õppinud selgeks eesti keele, töötas Lääne-Eestis Kirbla (1638), Risti ja Harju-Madise (1639-1641) ning Kullamaa pastorina (1641–1681). Sai 1647 Maa-Lääne praostiks ning 1659 Tallinna konsistooriumi assessoriks. Tal oli kolmest abielust kokku kümme last, kellest kaheksa surid veel Gösekeni eluajal. Pärast surma maeti Kullamaa kirikusse, kus tema mälestuseks valmistasid puunikerdaja Christian Ackermann ja maalija Lorenz Buchaw ristpalgile seatud triumfikrutsifiksi ja perepildiga epitaafi. Gösekeni 400. sünniaastapäeval 2012. aastal paigaldati talle Kullamaa kiriku ette ka mälestuskivi.

Kui Göseken 1637. aastal Tallinna tuli, sattus ta ärksasse ja kirjandushuvilisse keskkonda. Paar aastat varem oli Tallinnas elanud silmapaistev saksa luuletaja Paul Fleming, kelle eestvedamisel kujunes välja luuleharrastajatest vaimuinimeste sõpruskond nimega lamburiselts. Sellesse kuulusid enamasti Tallinna gümnaasiumi õppejõud, teiste hulgas ka Reiner Brockmann. Sõpruskonna mõjul hakkas juhuluulet kirjutama ka Göseken, kes kirjutas lisaks saksa- ka ladinakeelsetele luuletustele 1641. aastal ka ühe eestikeelse pulmalaulu “Heh sel ke Jumlakartus’ sees…”, mis on üks esimesi eesti keeles kirjutatud luuletusi (kõige esimese kirjutas R. Brockmann neli aastat varem).

Göseken tegeles ka kirikulaulude tõlkimisega eesti keelde. 1632-1638 ilmunud Heinrich Stahli mahukas käsiraamat eesti vaimulikkonnale sisaldas ka kirikulaulude tõlkeid, ent need olid proosatõlked ja jumalateenistusel raskesti lauldavad. Piiskop Joachim Jhering algatas kirikulaulude uue tõlkimise, milles osales ka Göseken, kes tõlkis kokku 127 laulu. Uku Masing on kirjutanud, et paljusid neist ei tule pidada mitte tõlgeteks, vaid luuletusteks etteantud teemal. Tõlkijate töö tulemusel ilmus “Neu Ehstnisches Gesangbuch” (“Uus eestikeelne lauluraamat”) 1656. aastal.

Heinrich Göseken tegeles ka Piibli tõlkimisega põhjaeesti keelde tõenäoliselt millalgi 1660. aastatel. Mõnedel andmetel tõlkis ta kogu Piibli, teistel andmetel vähem. Uue Testamendi tõlke käsikiri on säilinud tänaseni, ehkki trükki ei jõudnud. Uus Testament ilmus põhjaeesti keeles esimest korda alles 1715. aastal Eberhard Gutsleffi tõlkes.

Eesti kultuurioo seisukohalt kõige tähtsamaks Gösekeni teoseks peetakse eesti keele grammatikat “Manuductio ad Linguam Oesthonicam / Anführung zur Öhstnischen Sprache” (“Juhatus eesti keele juurde”, 1660). See on teine põhjaeesti keele grammatika üldse, põhinedes 1637 ilmunud Heinrich Stahli grammatikal, ent olles viimasest siiski kõnekeelele lähedasem. Omaette väärtuseks on grammatikale lisatud sõnastik, mis on kõige mahukam 17. sajandist pärit eestikeelne leksikon, sisaldades üle 12 000 eestikeelse sõna. Sõnastiku sõnade, vanasõnade ja kõnekäändude juures on tuntav Läänemaa murde mõju.

1685 (teistel andmetel pisut varem) ilmus Tallinnas eestlaste rahvausku ja kombestikku tutvustav raamat “Der Einfältigen Ehsten Abergläubische Gebräuche, Weisen und Gewonheiten” (“Lihtsameelsete eestlaste ebausukombed, viisid ja harjumused”), mille autoriks oli märgitud Johann Wolfgang Boeckler, Gösekeni väimees. Kõnealuse teose tegelikuks autoriks on kaua aega peetud Harju-Madise pastorit Johann Forseliust, haridustegelase ja kirjakeeleuuendaja Bengt Gottfried Forseliuse isa, ent ajaloolase Aivar Põldvee väitel (2008) on teose tegelikuks autoriks Heinrich Göseken.

Gösekeni poeg Heinrich Göseken juunior (1640-1705) oli Läänemaal Mihkli koguduse pastor ning osales samuti Piibli tõlkimises ja toimetamises.

S. V.

Raamatud eesti keeles

Heinrich Gösekeni grammatika ja sõnastik 350. Tõlkinud, koostanud ja kommenteerinud Valve-Liivi Kingisepp, Kristel Ress, Kai Tafenau; toimetanud Külli Habicht ja Külli Prillop; eessõna: Külli Habicht. Tartu: Tartu Ülikool, 2010, 767 lk.