
Harri Jõgisalu (kuni aastani 1936 Harri Konstabel 24. VIII 1922 – 18. IX 2014) oli eesti lastekirjanik, kes on tuntud eeskätt looduse- ja traditsioonilise maaelu teemaliste juttude poolest.
Jõgisalu sündis Läänemaal Paadrema vallas Korju külas Rüüsmaa põlistalus. 8-aastasena, pärast ema surma, kolis koos isaga Tallinna. 1936. aastal lõpetas Paadrema algkooli, 1940. aastate alguses Tallinna Poeglaste Kommertskooli. Teise maailmasõja alguses pidas ta koolmeistri ametit Martna ja koolijuhataja oma Rõude algkoolis, sõja ajal teenis Saksa sõjaväes ning sattus 1944. aastal kaheks aastaks Venemaale Parahhinosse sõjavangi.
Sõjast naastes lõpetas ta 1950. aastal Tallinna Õpetajate Instituudi bioloogia-geograafia eriala ning 1955. aastal Leningradi pedagoogilise instituudi keemia- ja bioloogiaõpetajana. Seejärel töötas ta õpetajana esmalt Saulepi mittetäielikus keskkoolis ning hiljem ligi 30 aastat Märjamaa keskkoolis (1947–1978), kus ta kirjutas lastele näitemänge, seadis sisse loodusnurga ning alustas juttude kirjutamist. 1962. aastal sai Jõgisalu ENSV teenelise õpetaja aumärgi ning 1967. aastal debüteeris kirjanikuna oma esimese raamatuga „Käopoja tänu“.
Alates 1977. aastast oli ta Eesti Kirjanike Liidu liige, aastatel 1978–1984 kutseline kirjanik, aastatel 1984–1990 Eesti Kirjanike Liidu välissuhete konsultant ja 1990–1992 juhatuse sekretär. Aastatel 1960–1991 kuulus NLKP-sse. Elu viimased aastakümned elas Jõgisalu vabakutselise kirjanikuna ikka Märjamaal.
Ta on kirjutanud lastele ja noortele palju loomateemalisi jutte, millesse on põimitud elufilosoofiat. Eestimaa ilu ülistavad Jõgisalu loodusraamatud on omamoodi ajastu peegel, maamärk päevadest, mil laste mängumaaks olid tänapäevaste ekraanide asemel metsad, aasad, luhad ja nurmed, mis pakkusid hulga võimalusi avastada looduse imesid ja jälgida loomade elu, mil kuhugi jõudmiseks ei tohtinud kiirustada, vaid pidi minema aeglaselt, et märgata ümbritsevat. Sama oluliseks kui kodumaa loodust pidas ta esivanemate tarkuse edasikandmist ning ajaloolise pärandi hoidmist.
Ta on tõlkinud saksa keelest kaks noorteraamatut (Mirjam Pressleri noorteromaani „Kui õnn saabub, paku talle istet“ (Kupar, 2000) ja Marjaleena Lembecke „Suvi, kui kõik olid armunud“ (Eesti Raamat, 2001)). Tema enese raamatutest on „Kärp“, mis pälvis 1982. aastal J. Smuuli nimelise preemia, tõlgitud vene keelde, aga jutte ilmunud veel tosinas muus võõrkeeles.
Jõgisalu oli hinnatud loodushoidja. Ta oli Eesti Looduskaitse Seltsi asutajaliige 1966. aastal. Eesti Rohelise Liikumise konverentsil „Mets ja kultuur“ pidas ta ettekande, mis on trükitud konverentsi kogumikus (ERL, 1997) ning 2013. aastal anti talle Eesti looduskaitsemärk.
Jõgisalu loomepärandisse kuulub üle veerandsaja raamatu, millest üks enim tähelepanu saanu on Kihnu saart ja sealset kultuuri kirjeldav, Henno Käo illustratsioonidega „Maaleib“, mis pälvis Eestis J. Smuuli nimelise kirjanduspreemia (1986) ning kuulutati parimaks lasteraamatuks koguni terves Nõukogude Liidus (1987). Muu hulgas oli Jõgisalu nii Märjamaa kui ka Kihnu valla aukodanik.
2001. aastal omistati Jõgisalule Valgetähe V klassi teenetemärk, 2013. aastal Kultuuripärli tiitel.
M. K.
Lasteraamatud
Käopoja tänu. Tallinn: Eesti Raamat, 1967, 64 lk. [2. trükk: 1971.]
Sass ja Jass. Tallinn: Eesti Raamat, 1968, 64 lk.
Suutäis soolast. Tallinn: Eesti Raamat, 1974, 87 lk.
Nõiutud allikas. Tallinn: Eesti Raamat, 1974, 131 lk. [Tallinn: Eesti Raamat, 1981, 88 lk.]
Kärp. Tallinn: Eesti Raamat, 1981, 159 lk.
Maaleib. Tallinn: Eesti Raamat, 1984, 304 lk.
Harri Jõgisalu, Lembit Tihkan, Lugusid vanalt Läänemaalt. Tallinn: Eesti Raamat, 1989, 215 lk.
Metsapaharet. Tallinn: 1993, 207 lk.
Harri Jõgisalu, Lembit Tihkan, Tulihända püüdmas. Tallinn: Eesti Raamat, 2001, 296 lk.
Vesiratta Madis. Tallinn: Ilo, 2005, 240 lk.
Linnavarblane maal. Tallinn: TEA Kirjastus, 2007, 96 lk.
Vennikese ja tema sõprade lood. Tallinn: Ilo, 2007, 86 lk.
Lummus. Tallinn: Faatum, 2011, 254 lk.
Muistendid igavikust. Tallinn: Faatum, 2012, 111 lk.
Liisi, Kaspar ja teised kiisud. Tallinn: Faatum, 2013, 176 lk.
Mälestused
Valel poolel. Tallinn: Faatum, 1998, 207 lk.
Grand Marinast Kadriorgu. Tallinn: Faatum, 2007, 470 lk.
Mälestused. 1. osa. Tallinn: Faatum, 2011, 423 lk.
Mälestused. 2. osa. Tartu: Ilmamaa, 2011, 296 lk.
Varia
Harri Jõgisalu, Eha Hiie, Emakeele lugemik III klassile. Tallinn: Valgus, 1983, 216 lk.
Kihnu ning Manõja. Tallinn: Maalehe Raamat, 2001, 96 lk.
Harri Jõgisalu, Lembit Tihkan, Kohtumised. Tallinn: Ilo, 2004, 119 lk.
Meri põlõm’te paljas vesi. Tallinn: Ilo, 2006, 240 lk.
Vesiratta Talumuuseum. Tallinn: Ilo, 2006, 248 lk.
Harri Jõgisalu, Lembit Tihkan, Paiganimesid Velise mailt ja ratastuuri lähikonnast. Velise: Velise Kultuuri ja Hariduse Selts, 2008, 40 lk.
Eesti vanasõnade juturaamat. Tallinn: Faatum, 2014, 123 lk.