Piret Jaaks

Piret Jaaks (sündinud 5.08.1980) on näitekirjanik ja prosaist.

Jaaks on lõpetanud Kohila gümnaasiumi, Tartu Ülikooli teatriteaduse eriala ning Eesti Muusika ja Teatriakadeemia doktorantuuri tööga „Kirjutada inimesi: kogukondade uurimine ja dokumentaalteatri loomise vahendid dramaturgi töös“ (2022). Jaaks on Eesti Kirjanike Liidu (2017. aastast), Eesti Lavastajate ja Dramaturgide Liidu ning Tartu Noorte Autorite Koondise liige.

Noorte Autorite Koondise liikmena avaldas Jaaks proosat kogumikes „Emajõe kondor“ (2002) ja „Tule, ma jutustan sulle loo“ (2008). Betti Alveri debüüdiauhinna pälvinud lühiproosakogus „Linnalegend“ (2015) on kesksel kohal erinevate linnade maagilise koega õhustik ühes eri hingeseisundeis tegelastega. Jaaksi esikromaan „Taeva tütred” (2023) räägib loo Haapsalust pärit baltisaksa misjonärist Anna Hedwig Büllist, kes on sattunud tegutsema I maailmasõja aegses Osmanite impeeriumis, kus rulluvad lahti sündmused, mida hilisem ajalugu tunneb armeenia genotsiidina. Büll ilmutab erakordset kindlameelsust ja kangelaslikkust, päästes armeenia orbusid ja keerulises olukorras naisi türklaste vägivalla käest. Romaan võitis 3. koha Kirjanike Liidu romaanivõistlusel. Jaaksi kolmas romaan „Päikeseuskujad” (2026) räägib loo kahe rannarootslasest õe Maria ja Ida suvest aastal 1812. Romaan pakub panoraamse ülevaate ühe väikse rahvakillu minevikust, traditsioonidest ja tulevikust keerulistel aegadel, kui Vene võim tugevdab oma haaret ka impeeriumi äärealadel. Romaan keskendub põlvkondade vahelistele sidemetele Jaaksile omaselt eeskätt läbi naistegelaste.

Jaaks on mitmel korral pälvinud preemia Eesti Teatri Agentuuri näidendivõistlusel: esimese preemia on saanud lähisuhete problemaatikat käsitlev „Näha roosat elevanti“ 2011. aastal ja leinaga toimetulekut vaatlev, maagilisrealistliku alatooniga „Siirderiitujad“ 2019. aastal (selle näidendi põhjal kirjutas Jaaks ka romaani „Põdravalgus”, 2024); teise preemia on pälvinud „Sireenid“ 2017. aastal. „Kas loomad oskavad loendada?“ leidis äramärkimist 2019. aastal. Valimik näidendeid on ilmunud kogumikus „Sireenid ja teisi näidendeid“ (2022). Eraldi raamatuna on ilmunud ka „Samad sõnad, teine viis“ (2022), mis käsitleb kaasajaga paralleele tõmmates Eesti taasiseseisvumisaegseid meeleolusid ja valikuid läbi naistegelaste. Oluliste teemadena tõusevad muuhulgas esile naiste positsioon ühiskonnas, üksindus ja isoleeritus ning vaimsed probleemid. Näidend „Tumeaine” (2025) räägib loo venna ja õe süngest minevikusaladusest ja selle mõjust olevikule. „Tumeainega” samade kaante vahel on ka surma käsitlev dokumentaalnäidend „Lõpp”, mis põhineb intervjuudel hingehoidjate ja surijatega.

Jaaksi lasteraamatutest on enim tähelepanu pälvinud lapse pilgu läbi ema ja lapse suhteid ning emotsioonide ohjamist käsitlev „Emme draakon“ (2019), mis on pälvinud 2020. aastal Eesti Lastekirjanduse Keskuse tunnusmärgi „Hea lasteraamat“ ja kantud samal aastal Rahvusvahelise Noorteraamatukogu „The White Ravens“ kataloogi. „Öölaps” (2024) aitab lastel seljatada hirme.

Jaaks on mitme lavastuse dramaturg, ETVs jooksva auhinnatud telesarja „EnsV“ üks stsenariste ning olnud ajakirjanduslikult tegev.

A. K.

Raamatud eesti keeles

Romaanid
Taeva tütred. Tallinn: Varrak, 2023. 268 lk.
Põdravalgus. Tallinn: FRAAS, 2024. 191 lk.
Päikeseuskujad. Tallinn: Varrak, 2026. 292 lk.

Lühiproosa
Linnalegend. Saarde, Pärnu: Jumalikud Ilmutused, 2015, 118 lk

Lasteraamatud
Kadunud soki saladus. Tallinn: Varrak, 2017, 84 lk
Emme draakon. Saue: Päike ja Pilv, 2019, 36 lk
Härra Maru mustikapood. Tallinn: Varrak, 2022, 53 lk
Suur saladus. Saue: Päike ja Pilv, 2024. 42 lk.
Öölaps. Tallinn: Pegasus, 2024. 36 lk.

Näidendid
Samad sõnad, teine viis. Näidendiraamat 37. Tallinn: Eesti Draamateater, 2022, 84 lk
Sireenid ja teisi näidendeid. Tallinn, Kiideva: FRAAS, 2022, 329 lk
Tumeaine. Tallinn: Fraas, 2025. 159 lk. [Sisu: ‘Tumeaine’, ‘Lõpp’.]

Doktoritöö
Kirjutada inimesi: kogukondade uurimine ja dokumentaalteatri loomise vahendid dramaturgi töös. Tallinn: Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, 2023, 123 lk