Andrus Kivirähk

Andrus Kivirähk (s. 18. VIII 1970) on eesti näitekirjanik, följetonist, prosaist ja lastekirjanik. Kivirähk kuulub eesti kirjanduse uuema perioodi kõige auhinnatumate ja rahva seas populaarsemate eesti kirjanike hulka. Tema teoseid on rohkelt lavastatud ja ekraniseeritud.

Andrus Kivirähk lõpetas Tallinna 32. keskkooli 1988. aastal ja Tartu Ülikooli ajakirjanduse eriala 1993. aastal. Üheksakümnendate aastate alguses töötas Kivirähk erinevate ajalehtede juures nii kultuuri- kui huumoritoimetajana. Alates 1992. aastast töötab Eesti Päevalehes, kus on esmailmunud ka suur hulk tema hiljem raamatuks saanud tekste. Kivirähk avaldas esimesed humoreskid ajakirjas Pikker juba 15-aastasena. Esimene Kivirähki näidend tuli lavastamisele 1992. aastal Nukuteatris ja kandis pealkirja „Vanamehed seitsmendalt“.

Üks Kivirähki olulisimaid tegelasi on Ivan Orav – rahvuslikust paatosest kantud koomiline kuju, kelle lood hakkasid ilmuma Eesti Päevalehes 1992. aastal. Raamat „Ivan Orava mälestused ehk minevik kui helesinised mäed“ ilmus 1995. aastal. See osutus rahva hulgas väga populaarseks. Ivan Oravast tehti Eesti Televisioonis telesari, nimitegelase rolli võttis näitleja Andrus Vaarik, kes on jäänudki Ivan Orava tuntud kehastajaks teisteski telesaadetes ja näidendites, näiteks Kivirähki lavastustes „Meri ja Orav” ning „Orav ja Ilves”.

„Ivan Orava mälestustes” väljendub üks Kiviräha loomingu olulisi võtteid: rääkida ootamatu, tihti koomilise või absurdse nurga alt teada-tuntud ajaloosündumustest. Ivan Orava mäletab esimest eesti aega (ehk esimese Eesti Vabariigi perioodi 1918-1940), mil ka kuu pealt kostis viiulihelisid ja kased kandsid õunu. Ivan Orava nägemuses seisab Eesti saatus ühenduses kogu maailmaruumiga. Loomad, linnud ja taimed, isegi planeedid osalevad eestlaste ajaloos. Sarnast poeetikat esindab ka Kivirähki romaan „Liblikas“ (1999), mis räägib Estonia teatri algusaegadest.

Olulisel kohal Kivirähu loomingus on tema kaks kõige loetumat romaani „Rehepapp“ (2000) ja „Mees, kes teadis ussisõnu“ (2007), mis on tõlgitud paljudesse keeltesse. Nullindate eesti kirjanduse kõige populaarsemat raamatut „Rehepapp“ on nimetatud eesti kirjanduse uueks tüvitekstiks. “Rehepapp” on korraga eestlaste identiteeti moodustavatel müütidel põhinev ja samal ajal neid õõnestav jutustus. Samuti võib „Rehepappi“ pidada omamoodi ajalooromaani paroodiaks: romaanis kujutatakse eestlaste läbisaamist baltisaksaliku mõisa elanikkonnaga. Nii asub ka „Rehepapp“ dialoogi kohaliku ajalookirjutusega, täpsemalt ettekujutusega eestlaste 700-aastasest orjaööst. Olulisel kohal teoses on ka animistlikud uskumused vaimude ja krattide kohta, kellega inimene peab püüdma läbi saada. Muidu võrdlemisi sünge „Rehepapi“ peategelases Sandris on nähtud eestlasele omaste paremate iseloomujoonte summat. Aastal 2017 linastus „Rehepapi“ ainetel Rainer Sarneti samuti hästi vastu võetud ja auhinnatud mängufilm „November“.

„Mees, kes teadis ussisõnu“ räägib loo müütilisest ajastust, mil kõik inimesed ei olnud veel linnadesse ja küladesse ümber asunud, vaid elasid metsas. Peategelasest Leemetist saab viimane mees, kes suudab kõneleda usside keelt ja sellega säilitada sidet metsa ja tema elanike maailmaga. „Mees, kes teadis ussisõnu“ on üks Kivirähu loomingu kurvematoonilisi teoseid, milles võib ära tunda nii inimvaenuliku moderniseerumise kriitikat kui ka ökoloogiliste koosluste ja looduskeskse maailmavaate allajäämist ajaloo käigule.

Kivirähk on olnud ka väga viljakas ja populaarne lastekirjanik. Tema tuntumate ja tõlgitumate lasteraamatute hulka kuuluvad „Sirli, Siim ja saladused” (1999), „Kaka ja kevad” (2009) ja „Tilda ja tolmuingel” (2018), samuti on ta rahvusvaheliselt tuntuks saanud eesti animafilmide „Leiutajateküla Lotte” (2006) „Lotte ja kuukivi saladus” (2011) ja „Lotte ja kadunud lohed” (2019) stsenarist.

Andrus Kivirähk on 1993. aasta pälvinud Oskar Lutsu huumoripreemia, 1995., 2000., 2014. ja 2018. aastal Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia, 1998. aastal Friedebert Tuglase novelliauhinna, 2000. aastal Tammsaare romaanipreemia, 2004. aastal Valgetähe V klassi teenetemärgi, 2007. aastal Eesti Vabariigi kultuuripreemia, 2008. ja 2016. aastal Eduard Vilde nimelise kirjandusauhinna jpt tunnustusi.

I. O.

Raamatud eesti keeles

Romaanid
Liblikas. Tallinn: Tuum, 1999, 149 lk. [2. trükk: 2007, 143 lk; 3. trükk: Tallinn: Varrak, 2013, 156 lk; e-raamat: Tallinn: Varrak, 2013.]
Rehepapp ehk November. Tallinn: Varrak, 2000, 199 lk. [Järgnevad trükid: 2006, 2020, 2025, 2026.]
Mees, kes teadis ussisõnu. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2007, 380 lk. [2. trükk: 2013; e-raamat: 2010; setu keeles: ‘Miis, kiä’ tiidse hussisõnnu’, tõlkija Jüriöö Vello, Uusvada: Seto Kiri, 2018, 359 lk.]
Maailma otsas: pildikesi heade inimeste elust. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2013, 388 lk.
Sinine sarvedega loom. Tallinn: EKSA, 2019, 294 lk.
Lend Kuule. Tallinn: EKSA, 2022, 220 lk.

Lühiproosa
Ivan Orava mälestused, ehk, Minevik kui helesinised mäed. Tallinn: Tallinna Raamatutrükikoda, 1995, 111 lk. [Järgnevad trükid: Tallinn: Varrak, 2001, 238 lk; Tallinn: Varrak, 2008, 253 lk; Tallinn: Varrak, 2013, 255 lk; Tallinn: Varrak, 2018, 255 lk; e-raamat: Tallinn: Varrak, Eesti Digiraamatute Keskus, 2010.]
Õlle kõrvale. Tallinn: Vaho, 1996, 78 lk.
Kalevipoeg. Tallinn: BNS-i kirjastus, 1997, 95 lk. [2. trükk: ‘Meeste kongress’, 2022.]
Pagari piparkook. Tallinn: Kupar, 1999, 197 lk.
Mart Juur, Andrus Kivirähk, Rahva oma kaitse. Tallinn: Tänapäev, 2000, 142 lk. [2., täiendatud trükk: 2020.]
Vargamäe vanad ja noored. Tallinn: Eesti päevaleht, 2003, 103 lk. [2. trükk: Tallinn: Eesti Päevaleht, Akadeemia, 2009, 495 lk.]
Vargamäe vanad ja noored lähevad Euroopasse. Tallinn: Eesti Päevaleht, 2004, 135 lk. [2. trükk: ‘Vargamäe vanad ja noored’, Tallinn: Eesti Päevaleht, Akadeemia, 2009, 495 lk.]
Mart Juur, Andrus Kivirähk, Wremja: Zorro märk. Tallinn: Tänapäev, 2004, 247 lk.
Mart Juur, Andrus Kivirähk, Wremja: Timur ja tema meeskond. Tallinn: Tänapäev, 2004, 246 lk.
Vargamäe vanad ja noored tembutavad jälle. Tallinn: Eesti Päevaleht, 2005, 183 lk. [2. trükk: ‘Vargamäe vanad ja noored’, Tallinn: Eesti Päevaleht, Akadeemia, 2009, 495 lk.]
Jutud. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2005, 278 lk. [2. trükk: 2007.]
Retk läbi Euroopa. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2006, 76 lk.
Jumala lood. Tallinn: Eesti Päevaleht, 2009, 199 lk.
Pagari piparkook: Kivirähk XX sajandil. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2010, 238 lk.
Lood. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2012, 243 lk.
Inimväärne elu. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2015, 79 lk.
Mart Juur, Andrus Kivirähk, Wremja: Sipelga 14 – nende elu lood. Tallinn: Paradiis, 2017, 248 lk.
Millest kõneleb vana taksojuht kuupaistel. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2018, 232 lk.
Puulased ja tohtlased. Tallinn: EKSA, 2020, 61 lk.
Mälestused. Illustreerinud Anne Pikkov. Tallinn: Varrak, 2021, 212 lk.
Eesti rahva uued jutud. Tallinn: EKSA, 2025, 294 lk.
Le loup bouilli = Keedetud hunt ; suivi de Le monstre de neige = Lumest monstrum ; La fiancée boutonneuse = Kuplas pruut ; Le garçon en bois et la vierge = Puupoiss ja neitsi ; Le jugement dernier = Viimnepäev. Bilingue estonien-français. Traduit de l’estonien par Christophe Erard, Françoise Sule et Antoine Chalvin. Paris: L’Asiathèque – maison des langues du monde, 2025, 101 lk.

Näidendid
Vanamehed seitsmendalt; Jalutuskäik vikerkaarel: kaks näitemängu. Tallinn: Perioodika (Loomingu Raamatukogu), 1997, 95 lk.
Papagoide päevad. Näidendid. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2002, 266 lk.
Romeo ja Julia. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2003, 61 lk.
Adolf Rühka lühikene elu. Kurbmäng kahes jaos. Tallinn: Eesti Draamateater, 2005, 79 lk
Sürrealistid: näidend ühe vaheajaga, mis tehakse juhuslikul hetkel. Tallinn: Eesti Draamateater, 2006, 86 lk. [2. täiendatud trükk: 2007, 88 lk.]
Aabitsa kukk. Näidendid. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2006, 239 lk.
Voldemar: näidend kahes vaatuses. Tallinn: Eesti Draamateater, 2007, 87 lk.
Voldemar: näidendid. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2008, 326 lk.
Vombat: näidend kahes vaatuses. Tallinn: Eesti Draamateater, 2009, 96 lk.
Vassiljev ja Bubõr ta tegid siia…: näidend kahes vaatuses. Tallinn: Eesti Draamateater, 2010, 104 lk.
Vombat: näidendid. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2011, 307 lk.
Kevadine Luts. Pildikesed kahes vaatuses. Tallinn: Kultuurileht (Loomingu Raamatukogu), 2012, 67 lk. [2. trükk: Tallinn: Eesti Draamateater, 2012, 119 lk.]
Vaimude tund Koidula tänavas. Tallinn: Eesti Draamateater, 2017, 69 lk. [2. trükk: 2020.]
Isamaa pääsukesed: muusikal kahes vaatuses. Tallinn: Eesti Draamateater, 2018, 102 lk.
Köster: näidendid. Tallinn: EKSA, 2018, 358 lk.
Talupojad tantsivad prillid ees. Tallinn: Eesti Draamateater, 2021, 124 lk.
Juudit. Näidendid. Tallinn: EKSA, 2023, 364 lk. [Sisu: Tõll ; Juudit ; Väikesed saladused ; Kriku ja Kronks ; Labürint ; Talupojad tantsivad prillid ees.]
Kõrvaltegelased. Tallinn: Eesti Draamateater, 2025, 87 lk.
Wimberg, Andrus Kivirähk, Nurjatu saar. Tallinn: J&U, 2024, 113 lk. [Andrus Kivirähki algteksti põhjal Rein Rannapi muusikale libertiseerinud ja värsistanud Wimberg. Esietendus 14. juulil 2017 Saaremaa ooperipäevadel Kuressaare lossihoovis.]

Lasteraamatud
Kaelkirjak. Tallinn: Tiritamm, 1995, 69 lk. [Järgnevad trükid: Tallinn: Tänapäev, 2000, 39 lk; Tallinn: Tänapäev, 2007, 82 lk, Tallinn: Tänapäev, 2008, 82 lk, Tallinn: Tänapäev, 2014, 63 lk.]
Sirli, Siim ja saladused. Tallinn: Varrak, 1999, 191 lk. [Järgnevad trükid: 2002, 2006, 2017, 2025.]
Sibulad ja šokolaad: lastenäidendid. Tallinn: Varrak, 2002, 132 lk. [Järgnevad trükid: 2016, 2021.]
Lotte reis lõunamaale. Tallinn: Varrak, 2002, 128 lk. [2. trükk: 2012.]
Limpa ja mereröövlid. Tallinn: Varrak, 2004, 133 lk. [Järgnevad trükid: 2009, 2013, 2023.]
Leiutajateküla Lotte. Tallinn: Eesti Joonisfilm, 2006, 249 lk. [2. trükk: 2016.]
Kaka ja kevad. Tallinn: Varrak, 2009, 94 lk. [Järgnevad tükid: 2016, 2025.]
Konna musi. Tallinn: Varrak, 2013, 34 lk. [2. trükk: 2021.]
Suur Tõll. Pildid maalis Jüri Arrak. Tallinn: Varrak, 2014, 51 lk.
Oskar ja asjad. Tänassilma: Film Distribution, 2015, 294 lk
Karneval ja kartulisalat. Tallinn: Varrak, 2015, 126 lk. [2. trükk: 2024.]
Tilda ja tolmuingel. Illustreerinud Takinada. Tallinn: FD Distribution, 2018, 140 lk.
Tont ja Facebook. Tallinn: Varrak, 2019, 127 lk. [2. trükk: 2025.]
Kampsun ja päike. Illustreerinud Heiki Ernits. Tallinn: Varrak, 2024, 126 lk.