Eduard Krants

Eduard Krants (kodanikunimega Endel Pae, 24. VIII 1926 – 6. IX 2005) oli literaat ja luuletaja.

Krants sündis Harjumaal Keila vallas Ohtu külas talupidaja pojana. Ta õppis Ohtu algkoolis ja käis paar aastat Tallinnas keskkoolis. 1944. aastal võeti Krants Saksa sõjaväkke ja viidi Saksamaale. Pärast sõja lõppu suundus ta Saksamaalt Rootsisse professor Andrus Saareste abil, kes kasutas teda keelejuhina „Eesti keele mõistelise sõnaraamatu“ koostamisel. Rootsist läks Krants elama Kanadasse.

Eduard Krantsi sulest on Torontos ilmunud 1967. aastal luulekogu „Tungalterad“ ja 1970. aastal luulekogu „Lumeliitlased“. Eestis avaldati 2001. aastal koondkogu „Käib suveööl koiduni tants“. Koondkogu hõlmab kahe esimese kogumiku luuletusi ja hilisemaid luuletusi ajakirjandusest ja käsikirjast. Esimese eesti luuletajana kirjutas Krants temaatiliselt ühtseks sarjaks koondatud epitaafluuletusi. Ta alustas sarjaga „Kaseristid“ ajakirjas Tulimuld 1954. aastal. Seda tsüklit iseloomustab sõduriteema. Tegu ei ole rahvusromantiliste ega paatoslike kangelaslauludega, vaid karmilt realistlike, kuid ometi poeetiliste sõjapiltidega.

Autoril esineb ka mõtteluulet, pilkelist trotsi ja protesti, iroonilist ühiskonnakriitikat ning illusioonidest vaba armastuslüürikat. Eduard Krantsil on luuletusi, mis kujutavad maa- ja taluelu keset aastaaegade ringkäiku. Ta on kirjutanud samuti paar proosapoeemi. Krantsi luuletusi on avaldatud Karl Muru koostatud eesti luule esindusantoloogias „Sõnarine“, samuti Arne Merilai koostatud antoloogias „Eesti ballaad“.

Krants tegutses alates 1960. aastatest kriitikuna. Vaatluse all olid valdavalt Eestis ilmunud raamatud.

Eduard Krants oli Eesti PEN-klubi liige ja Endel Pae nime all Eesti Kirjanike Liidu liige.

L. P.

Raamatud eesti keeles

Luule
Tungalterad: esimene kogu luuletusi. Toronto: LIBRA, 1967. 78 lk.
Lumeliitlased. Toronto: Mana, 1970. 62 lk.
Käib suveööl koiduni tants. Tallinn: Virgela, 2001. 139 lk.