Elar Kuus

Elar Kuus (kodanikunimi Elmar Kuusik, ps Elmar Ramla 17./5. XI 1899 – 6. XI 1988) oli lastekirjanik.

Sündis Tartumaal, perekond lahkus Eestist Peterburi kubermangu 1905. aasta sündmuste tõttu. Sealses Sudela külakoolis algas ka Kuusi koolitee. Eestisse tagasi tulles jätkas haridusteed Narva-Jõesuus, Rakvere õpetajate seminaris, Tartu Hugo Treffneri gümnaasiumis, Tartu õpetajate seminaris ning 1926-1930 Tartu ülikoolis, õppides ajalugu ja majandust. Selle kõrval õppis ka Tartu konservatooriumis. Töötas mitmel pool õpetajana, oli ENSV Riikliku Noorsooteatri (1946-1948) ja Estonia (1948-1949) kirjandusala juhataja. 1950. aastate alguses oli poliitilise süüdistusega Narva vangilaagris. Hiljem kutseline kirjanik Tallinnas. Kirjanike Liidu liige 1980. Tema kaasa oli lastekirjanik Aino Tigane (1912-1991). Suri Tallinnas, maetud Tallinna Metsakalmistule.

Loometee alguses kirjutas õpikuid, ilukirjandusse tuli Kuus kirjastuse Loodus lastekirjanduse võistlusega, kus 1936. aastal sai auhinna tema muinasjutt „Lugu pöialpoisist, kotkast ja sitikast“ (1936) ja 1938. aastal muinasjutt „Jänesepoeg, kes luuletas“ (1938). Kuus pälvis tähelepanu ladusa ja eakohase keelekasutuse ning muinasjuttude loomingulisusega. Olulisel kohal oli ka didaktiline komponent. Kuus on ise leidnud, et väikestele lugejatele mõeldud kirjanduses on oluline koht looduslähedusel, keelelisel lihtsusel ning lastele argipäevaselt tuttavatel teemadel. Teosed paistavad silma fantaasiarikkuse ja huumoriga.

Kuusi tuntuim teos „Memme musi“ ilmus algselt ajakirjas Täheke 1966. aastal, eraldi raamatus 1978. aastal. Tuntud on ka kiviaja inimeste elu kirjeldavad populaarteadusliku alatooniga raamatud „Nupumees Ati“ (1980) ja „Välek Vibulane“ (1978). Viimase põhjal on valminud nukufilm „Välek Vibulane“ (1980, režissöör Heino Pars). Lähema mineviku – 1905. aasta revolutsiooni – aineline on jutukogumik „Purgaa“ (1961). Mälestusliku kallakuga on „Kui vanaisa poisikene oli“ (1977) ja „Verevennad“ (1986). Kolhoosilaste igapäevale, laste ja looduse omavahelistele suhetele keskendub koos Aino Tigasega kirjutatud „Meie Ott“ (1959).

A. K.

Raamatud eesti keeles

Lasteraamatud
Elmar Ramla, Lugu pöialpoisist, kotkast ja sitikast: muinasjutt. Tartu: Loodus, 1936, 64 lk. [2. trükk: 2003.]
Elmar Ramla, Kodukäijad seiklevad: kolm väikest inimest erapooletul ribal suvel 1918: jutustus. Tartu: Noor-Eesti, 1937, 235 lk.
Elmar Ramla, Jänesepoeg, kes luuletas: jutustus lastele. Tallinn: Loodus, 1938, 32 lk. [Järgmised trükid: 1948, 1953, 1982, 2008.]
Aino Tigane, Elar Kuus, Meie Ott: jutustus. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1959, 164 lk.
Purgaa: kolm seiklust: jutustused. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1961, 60 lk.
Päikese perekond: jutustused. Tallinn: Eesti Raamat, 1974, 56 lk. [2. trükk: 1975.]
Seiklusi noorusmaalt: jutustused. Tallinn: Eesti Raamat, 1975, 152 lk. [2. trükk: 1984.]
Kui vanaisa poisikene oli: jutustusi nooremale koolieale. Tallinn: Eesti Raamat, 1977, 65 lk.
Kilgi võti: muinasjutud. Tallinn: Eesti Raamat, 1978, 44 lk.
Memme musi. Tallinn: Eesti Raamat, 1978, 27 lk. [Järgnevad trükid: 1989, 2021.]
Välek Vibulane: jutustused. Tallinn: Eesti Raamat, 1978, 120 lk.
Nupumees Ati: lühipalad. Tallinn: Eesti Raamat, 1980, 32 lk.
Loomarahva keskel: jutustus. Tallinn: Eesti Raamat, 1981, 76 lk.
Sabaga sugulased: jutustused. Tallinn: Eesti Raamat, 1981, 47 lk.
Südame võti. Lookesi suurte ja väikeste vahelt. Tallinn: Eesti Raamat, 1982, 79 lk.
Teopoiss Tiit ja lauluilu: jutustus. Tallinn: Eesti Raamat, 1982, 21 lk.
Verevennad: jutustus. Tallinn: Eesti Raamat, 1986, 152 lk.
Sip-Sip: metsakuninga jooksupoiss: jutustus. Tallinn: Eesti Raamat, 1988, 30 lk.