Oskar Kruus

Oskar Kruus (29. IX 1929 – 29. X 2007) oli kirjandusteadlane ja prosaist.

Sündis Tartumaal, õppis Otepääl, Tartu Riikliku Ülikooli õigusteaduskonnas 1948 ning 1949-1953 ajaloo-keeleteaduskonnas eesti filoloogiat, lõpetades eesti kirjanduse eriharu. 1953-1956 õppis Keele ja Kirjanduse Instituudis aspirantuuris. Magistrikraad teemal „Raimond Kolga elukäik ja looming“ (1993, Tallinna Pedagoogikaülikool), doktorikraad teemal „Väliseesti kirjanduse vaatlusi” (1996, Tartu Ülikool). Töötas Keele ja Kirjanduse Instituudis teadurina, ajakirja Looming toimetajana, Pärnu Draamateatri kirjandusala juhatajana, Tallinnas Kirjanike Liidu kirjandusliku konsultandina, kirjastuse Eesti Raamat toimetajana, Tallinna Pedagoogikaülikooli õppejõuna. Kirjanike Liidu liige aastast 1970, Eesti Teatriühingu liige 1960-1992, Eesti Kirjanduse Seltsi liige aastast 1993. Pälvinud Eesti Kultuurifondi auhinna (1995), Valgetähe medaliklassi teenetemärgi (2001) ja Bernard Kangro kirjanduspreemia (2004) teose „Bernard Kangro elukäik ja looming“ (2003) eest. Suri Tallinnas, maetud Metsakalmistule.

Ilukirjandusse tuli esmalt luulega, eraldi raamatuna ilmus esikkogu „Ma tulen Otepäält“ 1962. aastal, millele järgnes „Rändaja purdel“ (1977). Ilukirjanduslikku loomingut (ja ka kriitikat) oli ajakirjanduses avaldama hakanud 1940. aastate teisel poolel. Suurema osakaalu loomingus moodustab proosa: novellikogud nt „Tabamatu armastus“ (1975), „Juhusliku paari mäng“ (1979), „Loobumised“ (1980) ja romaanid „Ärkamised“ (1984), „Naiselikkuse seadus“ (1986), romaan novellides „Armastus võõras linnas“ (1994). Sageli on teostel aja-, kirjandus- või kultuurilooline tagapõhi, näiteks on dokumentaalse tagapõhjaga romaan „Aeg atra seada“ (1986), mis kujutab ärkamisaja liikumise ühe juhtfiguuri Mart Miti eluteed, „Vabakäiguvang“ (2004) keskendub kommunistist kirjamehele Valter Kaaverile, kogu „Mälestusi eelmistest eludest“ (1998) koondab kirjandus- ja kultuuriloolisi novelle.

Detailirikkad kirjandus- ja kultuuriloolised põiked ja passused iseloomustavad Kruusi kirjutaja-käekirja üldisemaltki, ka tema kirjandusuurimuslikke töid. Kruus kogus elu jooksul intensiivselt faktoloogilist materjali, mille seas olid omal kohal kõikvõimalikud kirjanike elu puudutavad seigad. Naiskirjanikele keskendub Kruusi artiklite kogu „Naine hanesulega“ (1971), kirjandusloo alaseid vesteid koondab „Apokriiva lood eesti akadeemilise kirjandusloo juurde“ (1983), pagulaskirjanduse teemalisi artikleid koondab „Eestiga südames võõrsil“ (1996). On mitme (lühi)monograafia autor nt: „Jakob Mändmets“ (1961), „Hella Wuolijoki“ (1999), „Juhan Sütiste elukäik ja looming“ (2000), „Bernard Kangro elukäik ja looming“ (2003), „Karl August Hindrey elukäik ja looming“ (2006). Oli üks akadeemilise eesti kirjandusloo ning mitme teatmeteose kaasautor, sh „Eesti kirjarahva leksikoni“ (1995) koostaja ja toimetaja. Koostanud ja toimetanud mitmeid teoseid, kirjutanud saate- ja järelsõnu.

Sissevaadet omaaegsesse ühiskonda ja kirjandusmaailma pakuvad mälestusteraamatud „Unistuste purunemise aastad: mälestusi 1953-1963“ (1996), „Tiibade kasvamise aastad: mälestusi 1933–1953” (2004) ja „Tahavaatepeegel: mälestusi 1965–2000” (2001).

A. K.

Raamatud eesti keeles

Romaanid
Aeg atra seada: kultuurilooline romaan. Tallinn: Eesti Raamat, 1986, 460 lk.
Naiselikkuse seadus. Tallinn: Eesti Raamat, 1986, 187 lk.
Pühajärve album: noorsooromaan. Tallinn: Eesti Raamat, 1989, 254 lk.
Armastus võõras linnas: romaan novellides. Tallinn: Kupar, 1994, 118 lk.
Sajandilõpu suvi. Tallinn: Eesti Raamat, 2000, 181 lk.
Parunessi pihtimus. Tallinn: Faatum, 2004, 96 lk.
Vabakäiguvang: dokumentaalromaan. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2004, 141 lk.

Lühiproosa
Vahimees Põhjanaba teel: dokumentaaljutustus. Tallinn: Eesti Raamat, 1971, 159 lk.
Tabamata armastus. Tallinn: Eesti Raamat, 1975, 156 lk.
Juhusliku paari mäng: novelle. Tallinn: Eesti Raamat, 1979, 142 lk.
Loobumised: novellid. Tallinn: Eesti Raamat, 1980, 154 lk.
Ärkamised: novelle ja näidend. Tallinn: Eesti Raamat, 1984, 159 lk.
Mälestusi eelmistest eludest: novelle. Tallinn: Virgela, 1998, 158 lk.
Lee Savikruus, Armastus eesti moodi: päevikud. Tallinn: Kuldsulg, 1998, 158 lk.
Pühajärve armastajad: novellitsükkel. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2005, 125 lk.

Luule
Ma tulen Otepäält: luuletusi 1956-1961. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1962, 75 lk.
Rändaja purdel. Tallinn: Eesti Raamat, 1977, 75 lk.

Reisikiri
Ajamasinaga Türgimaal. Tallinn: Eesti Raamat, 1985, 152 lk.

Mälestused
Unistuste purunemise aastad: mälestusi 1953-1963. Tallinn: Kupar, 1996, 215 lk.
Tahavaatepeegel: mälestusi 1965-2000. Tallinn: Faatum, 2001, 213 lk.
Tiibade kasvamise aastad: mälestusi 1933-1953. Tallinn: Eesti Raamat, 2004, 110 lk.

Kirjandusuurimused
Jakob Mändmets. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1961, 92 lk. [Sari: ’Eesti kirjamehi’.]
Naine hanesulega: kirjutisi naiskirjanikest. Tallinn: Eesti Raamat, 1971, 342 lk.
Apokriiva lood: Eesti akadeemilise kirjandusloo juurde. Tallinn: Eesti Raamat, 1983, 192 lk.
Kirjanik Raimond Kolk: elukäik ja looming. Tallinn: Kuldvillaku kirjastus, 1995, 175 lk.
Eestiga südames võõrsil: kirjutisi eesti pagulaskirjandusest. Tallinn: Kuldvillaku kirjastus, 1996, 208 lk.
Hella Wuolijoki: eesti-soome kirjanik. Tallinn: Virgela, 1999, 302 lk.
Juhan Sütiste elukäik ja looming. Tallinn: Eesti Raamat, 2000, 254 lk.
Tinatähtedega taevas: artiklid. Tallinn: Virgela, 2000, 199 lk.
Bernard Kangro elukäik ja looming. Tallinn: Eesti Raamat, 2003, 150 lk.
Kakskümmend üks pulma ja üksteist surma: kuidas kirjanikud abielluvad, kuidas kirjanikud surevad. Tallinn: Faatum, 2003, 158 lk.
Karl August Hindrey elukäik ja looming. Tallinn: Eesti Raamat, 2006, 61 lk.

Kodulugu
Kirjanduslik Otepää: teejuht. Tallinn: Eesti Raamat, 1969, 127 lk.
Armastusväärne Haapsalu. Tallinn: Kupar, 1992, 109 lk.