Kalju Lepik

Kalju Lepik (7. X 1920 – 30. V 1999) on eesti 20. sajandi teise poole tunnustatumaid luuletajaid, kelle looming jõudis küpsuseni paguluses.

Sündis Koerus, õppis aastatel 1928–1934 Koeru algkoolis, 1935–1939 Tartu Kaubanduskoolis, 1939–1941 Tartu Kommertsgümnaasiumis ning 1942–1943 Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas, kus tema erialaks oli Põhjamaade ajalugu ja arheoloogia. Pagulasena jätkas lühikest aega õpinguid ajaloo ja etnograafia alal Stockholmi ülikoolis. 1943. aastal mobiliseeriti Lepik Saksa sõjaväkke. Aasta hiljem põgenes ta pärast lühikest tegutsemist metsavennana Hiiumaalt sõja eest Rootsi. Metsavennaelu mälestused kajastuvad ka tema hilisemas luules.

Põhilise osa täiskasvanuelust veetis Kalju Lepik pagulasena Stockholmis, olles seal üks tähtsamaid eestluse hoidjaid. Kuigi ta pidi esmalt töötama haiglaköögis, raadiovabrikus ja trükikojas, oli ta 26-aastasena Rootsi jõudes juba suuresti välja kujunenud kirjandustegelane ning lõi kaasa mitmes pagulasorganisatsioonis: ta kuulus Eesti Kultuuri Koondisse Rootsis ja Eesti Rahvusnõukogusse, aastatel 1966–1985 oli ta Balti Arhiivi juhataja, 1970. aastal valiti ta Eesti Komitee Asemike Kogusse, 1982. aastal Välismaise Eesti Kirjanike Liidu esimeheks, seda ametit pidas ta surmani. Samuti kuulus ta üliõpilasseltsi Põhjala, Rootsi Kirjanike Liitu ning PEN-klubisse.

Ühtlasi jätkas ta Rootsis kunsti- ja kirjandusrühmituse Tuulisui juhtimist, mille oli 1940. aastal Tartus asutanud. Muu hulgas toimetas ta Tuulisui egiidi all välja antud ajakirja Sõna (1948–1950) ja/või osales kogumikes oma loominguga (nt „Homse nimel“, 1945; „Kirjanikult lugejale“, 1952; „Martin Musta saladus“, 1954). Rein Kaljumäe pseudonüümi all avaldas ta koos Arvo Mägiga kirjutatud romaani „Tuuleveski“ (Lund, 1967).

Lepik oli tegev ajakirjade Kodutee ja Kodukolle juures ning Stockholmis kirjastuse Eesti Raamat asutamisel. Ta toimetas ka Gustav Suitsu „Kogutud luuletused“ (Uppsala: Eesti Kultuuri Koondis, 1963). Kalju Lepik suri Tallinnas.

Oma esimesed luuletused avaldas Kalju Lepik 1939. aastal õpilasajakirjades Iloli ja Tuleviku Rajad. Elu jooksul avaldas ta ligi 20 luulekogu. Lepiku luulest võib leida nii isamaalüürikat kui ka satiiri, nii romantikat kui ka pessimismi. Tema luule temaatika on lai ja väljendusdiapasoon avar. Temale omaseks peetakse iselaadset musta huumorit, mida arvatakse olevat autori sisemise ängistustunde peletaja. Leidub rahvalaululikke elemente, aga samuti vabavärssi ning kristlikke kujundeid. Erakordselt skeptiline oli ta – ajastule ja elukäigule kohaselt – poliitilise võimu vastu. Tema eeskujudeks olid Juhan Liiv, Gustav Suits, Henrik Visnapuu, Juhan Sütiste ja Heiti Talvik.

Tema luulet on ilmunud enamikus suuremates luuleantoloogiates ning tõlgitud vähemalt tosinasse võõrkeelde. Kirjastus Maarjamaa on avaldanud Mare Tiido tõlkes Lepiku luulest üheksakeelsena kogu „Surmal on lapse silmad“ (1976). Temast endast on kirjutatud mitu monograafiat ja bi(bli)ograafilist teost.

Leidnud kiitust juba pagulusperioodil – Rootsi Eestlaste Esinduse (1962), Eesti Kultuuri Koondise (1976), Kanada Kultuurifondi (1981), Stockholmis asuva Eesti Komitee (1988) auhindade näol – , pälvis ta pärast Eesti taasiseseisvumist hulga tunnustusi: Juhan Liivi luuleauhinna (1990 ja 1998), A. H. Tammsaare nimelise kirjanduspreemia (1991), Riigivapi I klassi teenetemärgi (1996), Eesti kirjanduse aastapreemia (1998) ja Järvamaa vapimärgi (1999). Alates 2003. aastast toimub iga aasta oktoobris luuletaja sünnipäevalaupäeval Koerus Kalju Lepiku luulevõistlus.

M. K.

Raamatud eesti keeles

Luule
Nägu koduaknas. Luuletusi 1942-1946. Stockholm: Eesti Raamat, 1946, 71 lk.
Mängumees. Teine kogu luuletusi. Stockholm: Eesti Raamat, 1948, 54 lk.
Kerjused treppidel. Kolmas kogu luuletusi. Vadstena: Orto, 1949, 61 lk.
Merepõhi. Neljas kogu luuletusi. Stockholm: Tuulisui, 1951, 63 lk.
Muinasjutt Tiigrimaast. Viies kogu luuletusi. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1955, 79 lk.
Kivimurd. Kuues kogu luuletusi. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1958, 95 lk.
Ronk on laululind. Valitud luuletused. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1961, 142 lk.
Kollased nõmmed. Seitsmes kogu luuletusi. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1965, 95 lk.
Marmorpagulane. Kaheksas kogu luuletusi. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1968, 80 lk.
Verepõld. Üheksas kogu luuletusi. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1973, 96 lk.
Surmal on lapse silmad = Death has a Child’s Eyes. Tõlkinud Mare Tiido. Rooma: Maarjamaa, 1976, 208 lk. [Eesti, soome, ungari, itaalia, saksa, inglise, rootsi, läti ja prantsuse keeles.]
Klaasist mehed. Kümnes kogu luuletusi. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1978, 95 lk.
Kogutud luuletused (1938–1979). Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1980, 472 lk.
Kadunud külad. Üheteistkümnes kogu luuletusi. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1985, 96 lk.
Rukkilille murdmise laul. Valitud luuletused. Koostanud Paul-Eerik Rummo. Tallinn: Eesti Raamat, 1990, 486 lk.
Öötüdruk. Kaheteistkümnes kogu luuletusi. Tallinn: Eesti Raamat, 1992, 95 lk.
Pihlakamarja rist. Kolmeteistkümnes kogu luuletusi. Tartu: Ilmamaa, 1997, 103 lk; [2. trükk: 2000.]
60 luuletust. Koostanud Otto Paju. Tartu: Ilmamaa, 2000, 160 lk.
Valguse riie ei vanu. Kogutud luuletused 1938-1999. Koostanud Hando Runnel. Tartu: Ilmamaa, 2002, 630 lk.
Paomaal ja maarjamaal. Koostanud ja järelsõna: Karl Muru. Tallinn: Tänapäev, 2009, 109 lk.

Romaan
Rein Kaljumägi [= Kalju Lepik ja Arvo Mägi], Tuuleveski. Nelikümmend ja üks koltunud kirja lisadega. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1967, 262 lk.

Artiklid, mälestused
Vaid üks eesti kirjandus: mälestusi, arvustusi, kõnesid ja vestlusi. Koostanud ja kommenteerinud Janika Kronberg ja Brita Melts. Tallinn: EKSA, 2020. 574 lk.

Kalju Lepiku kohta
Endel Sõgel, Sina oled kuusik ja mina lepik. Tallinn: Eesti Raamat, 1965, 32 lk. [Ajalehe Kodumaa lisa.]
Arvo Mägi, Kalju Lepik. Lühimonograafia. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1970, 77 lk. [2. trükk: 1993.]
Kalju Lepik. Personaalnimestik. Koostanud Anne Valmas. Tallinn: Eesti Rahvusraamatukogu, 1990, 156 lk.
Kalju Lepik. Bibliograafia. Koostanud Anne Valmas ja Anne Klaassen. Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus, 2000, 224 lk.
Juta Rundu, Kalju Lepik ja Koeru. Tõravere: Eesti Vabaharidusliit, 2000, 96 lk.