Arvo Mägi

Arvo Mägi (13. VI/31. V 1913 – 27. XI 2004, pseudonüüm Juhan Timmukuru) oli väliseesti prosaist, kirjandusuurija ja publitsist.

Sündis Tartumaal, õppis Hugo Treffneri gümnaasiumis ning 1932-1939 Tartu ülikooli filosoofiateaduskonnas ning 1939 õigusteaduskonnas. Õppinud ka Helsingi ülikoolis. Töötas aastatel 1939-1941 Eesti Rahva Muuseumis teadurina ning 1941-1943 Postimehe toimetuses. Põgenes 1943. aastal Soome, kus töötas ajalehe Malevlane toimetuses ning Soome raadio eestikeelsete saadete toimetajana. 1944. aastast elas Rootsis, kus muuhulgas töötas ajalehtede Vabariiklane (1945-1947) ja Eesti Päevaleht (1976-1982) toimetustes. Oli Eesti Kirjanike Kooperatiivi juhatuses, Välismaise Eesti Kirjanike Liidu, Eesti Pen-klubi ja mitme teise organisatsiooni liige. Eesti Kirjanduse Seltsi auliige ja korp! Fraternitas Liviensis auvilistlane. Rootsi Eestlaste Esinduse kultuuriauhind 1970 ja 1998 ning Eesti Komitee auhind 1976, Riigivapi IV klassi teenetemärk 1998. Suri Rootsis, tuhk puistati laiali.

Ühe eesti pagulaskirjanduse produktiivsema autori loometee alguses on publitsistika, millega ta tegi algust 1930. aastate lõpus Eestis ning jätkas paguluses. Perekonnaromaani traditsioone järgiv debüütromaan „Hõbedane noorus“ (1949) käsitleb Karovanide perekonda keskmesse seades 1930. aastate Tartut. Suguvõsa kestmise, põlvkondade järgnevuse temaatika, üks keskseid teemasid Mägi loomingus, ilmutab end juba esikromaanis. Moodsa romaani võttestikku rakendav psühholoogiline romaan „Ringid vees“ (1952) kujutab Tartu agulipoisi eluteed. Romaan „Esimesed read“ (1953, Orto romaanivõistluse esimene auhind) vaatleb koolinoorte eluvaateid; arhailises võtmes romaan „Peep Koordipoja põlistalu“ (1953, Orto romaanivõistluse kolmas auhind) käsitleb metsa elama asunud perekonna lugu. Sümboli jõu omandab võitlus liigveega romaanis „Uputus“ (1954), kus kahe venna vahelises vastuolus peitub arhetüüpne konflikt.

1960. aastate algusse jääb Mägi loomingu eksperimenteerivam järk, mil ta katsetab nii erinevate teemade kui vormidega. Romaan „Paradiisi väravad“ (1960) vaatleb kunstniku loomingulisi ja sisemisi probleeme, kahel ajatasandil toimuvas romaanis „Karneval“ (1962) vaetakse mitmesuguseid ühiskondlikke küsimusi ning piirsituatsiooni asetatuna avaneb inimloomus. Romaanis „Tants hämarusse“ (1964) avatakse keskaegsel Saksamaal toimuva ülestõusu sündmused läbi erinevate vaatepunktide.

Satiirilises võtmes vaatleb pagulaskonda Kalju Lepikuga kahasse pseudonüümi Rein Kaljumägi all ilmunud romaan „Tuuleveski“ (1967). Pagulastemaatikat käsitlevad ka Mägi romaanid „Epiloog“ (1977) ja „Kolm koda“ (1987).

Mägile omase realistliku perekonnaromaani „Taalrimäng“ (1968) tegevustik toimub taas Tartus viie põlvkonna vältel. Tartu ja Tartumaa on üks Mägi loomingu keskseid tegevuspaiku, selles osas on teda kõrvutatud teise Tartu-ainest kasutava eesti pagulaskirjaniku Bernard Kangroga. Mägi peateosena käsitletav neljaosaline „Karvikute kroonika“, mis koosneb romaanidest „Risti riik“ (1970), „Uued isandad“ (1971), „Õigus hõlma all“ (1972) ja „Lippude vahetus“ (1973), vaatleb alalhoidlikke Karvikuid keskmesse seades eestlaste lugu 31 põlvkonna vältel, käsitledes aega Sigtuna vallutamisest eestlaste poolt 1187 kuni 1970. aastateni. Tegelaste elusaatuse kõrval jookseb ka ajasündmuste kroonika. Romaanide ajalooliste kommentaaride põhjal koostas Mägi populaarteaduslikud teosed „Eesti rahva ajaraamat“ (1979) ja „Euroopa rahvaste ajaraamat“ (1984).

Mägi oli ka viljakas novellist, novellilik alge on iseloomulik ka tema romaanidele. Nii nagu romaane, iseloomustab ka novelle rahvalik stiil ning värvikas sõnavara. Mägi lühiproosast leiab nii maa- kui linnaainelisi, on armastuslugusid ja krimijutte. Lühiproosast annavad ülevaate valimikud „Lugu lahti“ (1994) ja „Teine tera“ (1998).

Proosa, luule ja näidendite kirjutamise kõrval on Mägi olnud viljakas ka kirjandusuurija ja -kriitikuna. On kirjutanud nii ülevaateteoseid (nt „Lühike eesti kirjanduslugu“ I-II, 1965) kui ka monograafiaid (nt „Karl Ristikivi“, 1962, „Gert Helbemäe“, 1968, „Kalju Lepik“, 1970), esseid koondab „Aeg kirju ei kuluta“ (1986). Koostanud ka luulekogumikke, nt „Eesti lüürika“ I-II (1958-59) ja Henrik Visnapuu „Kogutud luuletused“ I-II (1963-64).

A. K.

Raamatud eesti keeles

Romaanid
Hõbedane noorus: peatükke Karovonide perekonna kroonikast. Vadstena: Orto, 1949, 316 lk.
Ringid vees. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1952, 287 lk.
Juhan Timmukuru, Esimesed read: romaan ühe võitluse algusest. Toronto: Orto, 1953, 350 lk.
Juhan Timmukuru, Peep Koordipoja põlistalu. Toronto: Orto, 1953, 320 lk.
Uputus. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1954, 269 lk. [2. trükk: 1999.]
Paradiisi väravad. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1960, 292 lk.
Karneval: romaan vahemängudega. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1962, 312 lk.
Tants hämarusse: lugu kolmes jaos. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1964, 310 lk.
Rein Kaljumägi, Tuuleveski: nelikümmend ja üks koltunud kirja lisadega. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1967, 262 lk.
Taalrimäng. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1968, 299 lk. [2. trükk: 2005.]
Risti riik: Karvikute kroonikat 1. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1970, 272 lk. [Järgmised trükid: 1992, 2008.]
Uued isandad. Karvikute kroonikat 2. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1971, 278 lk. [2. trükk: 1992.]
Õigus hõlma all: Karvikute kroonikat 3. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1972, 259 lk. [2. trükk: 1997.]
Lippude vahetus: Karvikute kroonikat 4. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1973, 294 lk. [2. trükk: 1997.]
Epiloog. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1977, 232 lk.
Kolm koda: romaan Stockholmi suvest 1980. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1987, 259 lk.
Suvitusromaan. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1989, 199 lk.

Lühiproosa
Ei lasta elada: novelle. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1956, 303 lk.
Kiusaja: novelle. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1958, 312 lk.
Viimane paar: kakskümmend viis variatsiooni. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1965, 288 lk.
Neli emandat: novelle. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1966, 274 lk.
Vana Testament: kaksteistkümmend sündinud lugu: jutustused. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1976, 219 lk.
Arvo Mägi, Silvia Rannu, Kakskümmend üks moraalset mõrvajuttu. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1979, 199 lk.
Liivimaa jutud. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1983, 221 lk.
Hingede helin: seitseteist armulugu. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1985, 253 lk.
Nigulapäev: kümme variatsiooni. Novellid. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1988, 233 lk.
Lugu lahti: valimik novelle aastaist 1949-89. Tallinn: Perioodika [Loomingu Raamatukogu], 1994, 135 lk.
Kolmas võimalus: jutte, novelle ja episoode 1988-96. Stockholm: A. Mägi, 1996, 96 lk.
Teine tera. Tallinn: Eesti Raamat, 1998, 291 lk. [Sari ‘Eesti novellivara’.]
Pärast pidu: 19 variatsiooni tungival teemal. Tartu: Ilmamaa, 2000, 245 lk.
Katk ja koolera: kilde ajalooketta servadelt. Novellid. Tartu: Ilmamaa, 2003, 206 lk.

Luule
Regivärsid: luuletusi. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1963, 88 lk.
Vastuhelgid: luuletusi 1964-69. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1969, 80 lk.

Näidendid
Jeruusalemmast Tallinna. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1983, 244 lk.

Ajalugu, kirjanduslugu
Karl Ristikivi: lühimonograafia. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1962, 64 lk.
Lühike eesti kirjanduslugu. Algusest kuni iseseisvusaja lõpuni. 1. osa. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1965, 64 lk.
Lühike eesti kirjanduslugu. Algusest kuni iseseisvusaja lõpuni. 2. osa. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1965, 63 lk.
Gert Helbemäe: lühimonograafia. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1968, 63 lk.
Kalju Lepik: lühimonograafia. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1970, 64 lk. [2. trükk: 1993.]
Eesti rahva ajaraamat. Stockholm: Eesti Päevaleht, 1979, 256 lk. [2. trükk: 1993.]
Euroopa rahvaste ajaraamat. Stockholm: Eesti Päevaleht, 1984, 264 lk. [2. trükk: 1992.]
Aeg kirju ei kuluta: vaatlusi kirjandusest ja ajaloost. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1986, 255 lk.
Arvo Mägi, Karl Ristikivi, Bernard Kangro, Eesti kirjandus paguluses 1944-1972. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1973, 180 lk.
Endisaja elu-olu: kuidas elati Põhja-Tartumaal 1920-40. Stockholm: A. Mägi, 1994, 48 lk.

Mälestused
Mis meelde on jäänud: episoode ja meeleolusid. Tartu: Ilmamaa, 2001, 310 lk.

Arvo Mägi kohta
Helmi Eller, Arvo Mägi: lühimonograafia. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1963, 64 lk.