Ellen Niit

Ellen Niit (neiupõlvenimi Ellen Hiob, kodanikunimi 1949-1958 Ellen Niit, aastast 1958 Ellen Kross, 13. VII 1928 – 30. V 2016) oli eesti lastekirjanik, luuletaja ja tõlkija.

Ellen Niit sai põhihariduse Tallinnas, Tartu Riiklikus Ülikoolis õppis eesti keelt ja kirjandust aastatel 1947–1952 ning samas uuris aspirantuuris lastekirjandust 1952–1956. Niit kuulus Eesti Naisüliõpilaste Seltsi. Ülikooli lõpetamise järel asus Niit tööle Kirjanike Liidu luulekonsultandina (töötades seal aastatel 1956–1961) ning seejärel Eesti Televisiooni mittekoosseisulise toimetajana (aastatel 1961–1963). Alates 1954. aastast oli Ellen Niit Kirjanike Liidu liige, alates 1963. aastast vabakutseline kirjanik. Ellen Niit oli aastatel 1949–1958 abielus rahvaluule- ja kirjandusteadlase Heldur Niiduga ning alates 1958. aastast kirjanik Jaan Krossiga. Nende tütar on luuletaja ja kunstnik Maarja Undusk (snd 1959), kes on kirjutanud emast mitmekordselt auhinnatud monograafia „Heleda mõtte laast“ (2022), ning pojad poliitik ja kirjanik Eerik-Niiles Kross (snd 1967) ja filmirežissöör ning kirjanik Märten Kross (snd 1970), kes annavad koostöös Kirjanike Liiduga välja Jaan Krossi preemiat.

Niit on kirjutanud peamiselt lastele, kuid luulet ka täiskasvanutele. Tema esimesed luuletused ilmusid kooliajal, 1940-ndatel Ellen Hiobi nime all ajalehes Noorte Hääl ja ajakirjas Looming. Tema moodsat luulet rünnati ülikooliajal ägedalt, mistõttu esimene luulekogu ilmus alles 1960. Hilisemas Niidu luules on oluline looduselamuste kargus ja isamaatunnetus.

Esimene Ellen Niidu trükis ilmunud teos oli lastele mõeldud värssluuletus „Kuidas leiti nääripuu“ (1954), peagi järgnes „Rongisõit“ (1957), millega on üles kasvanud mitu põlvkonda väikelapsi, kelle jaoks aitas seda omasemaks laulumänguks muuta Gustav Ernesaksa viisistus.

Siiani on laste seas populaarsed ning algkoolideski kasutusel tema teosed, mille tegelasteks on omalaadne pika sabaga karvane loomake Krõll või kahe patsiga tütarlaps Pille-Riin ning kaksikud Triinu ja Taavi, samuti lühifilmiks saanud eripärane värsslugu „Suur maalritöö“ maailma loomisest, värvidest ja värvitusest. Paljusid teoseid on aidanud lasteni viia kunstnik Edgar Valteri illustratsioonid. Lisaks lasteproosale on Ellen Niit kirjutanud ka lastenäidendeid, suur osa tema meisterlikust ja sisutihedast intellektuaalsest loomingust on värssides, mida on rohkesti viisistatud.

Täiskasvanutele mõeldud luulekogudest on olulisemad „Paekivi laul“ (1998), lasteluulest „Midrimaa“ (1974) ja „Suur suislepapuu“ (1983).

Niit on tõlkinud luulet ungari, soome ja vene keelest. Tema loomingut on tõlgitud vene, soome, inglise, saksa, hollandi, läti, leedu, prantsuse ja poola keelde.

Tema ja ta looming pälvisid hulga auhindu: ENSV kirjanduse aastapreemia teose „Lahtiste uste päev“ eest (1971), ENSV teeneline kirjanik (1977), Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia „Triinu ja Taavi uued ja vanad lood“ eest (1978), Karl Eduard Söödi lasteluuleauhind teoste „Tere, tere, lambatall!“ ja „Kuidas Krõll tahtis põrandat pesta“ eest (1993), Juhan Liivi luuleauhind kogu „Aeg voolab“ eest (1996), Valgetähe III klassi teenetemärk (1999), Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia teose „Ühel viivul vikervalgel“ eest (1999), Eduard Vilde nimeline kirjandusauhinna „Paekivi laulu“ eest (1999), Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutöö tänuauhind (2003), E. W. Ponkala Fondi elutööpreemia Soome, Eesti ja Ungari kultuurisuhete arendamise eest aastakümnete vältel (2005), Eesti Vabariigi kultuuripreemia elutöö eest (2009), Tallinna vapimärk (2010), lisaks oli ta aastatel 2004–2009 Astrid Lindgreni mälestusauhinna kandidaat ning 2018. aastal White Ravensi nimekirja kantud raamatuga „Onu ööbik Öösorri tänavast“. 2009. aastal avati Ungaris Kiskörösis Sandor Petöfi tõlkijate skulptuuripargis Ellen Niidu büst (skulptor Erna Viitol).

M. K.

Raamatud eesti keeles

Luule
Maa on täis leidmist. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1960, 136 lk.
Linnuvoolija. Tallinn: Eesti Raamat, 1970, 93 lk.
Vee peal käija. Tallinn: Eesti Raamat, 1977, 112 lk.
Maailma pidevus. Tallinn: Eesti Raamat, 1978, 285 lk.
Sügispeeglimäng. Tallinn: Eesti Raamat, 1981, 25 lk.
Paekivi laul. Tallinn: Virgela, 1998, 368 lk; [2. trükk, Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2008, 390 lk].
Aastatel on tiivad. Tallinn: Tammerraamat, 2019, 248 lk.

Lastekirjandus
Kuidas leiti nääripuu. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1954, 20 lk
Rongisõit. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1957, 14 lk; [2. trükk, Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1963, 13 lk; 3. trükk, Tallinn: Eesti Raamat, 1986, 20 lk; 4. trükk, Tallinn: Tiritamm, 2001, 16 lk; 5. trükk, Tallinn: Tiritamm, 2004, 16 lk; 6. trükk: Tallinn: Tammerraamat, 2022, 36 lk]
Pille-Riini lood. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1963, 112 lk; [2. trükk, Tallinn: Eesti Raamat, 1971, 101 lk; 3. trükk, Tallinn: Tiritamm, 2003, 96 lk; 4. trükk, Tallinn: TEA Kirjastus, 2008, 88 lk, 5. trükk, Tallinn: Tammerraamat, 2013, 144 lk].
Jutt jänesepojast, kes ei tahtnud magama jääda. Tallinn: Eesti Raamat, 1967, 12 lk; [2. trükk, Tallinn: Eesti Raamat, 1970, 16 lk; 3. trükk, Tallinn: Tiritamm, 2007, 16 lk].
Karud saavad aru. Tallinn: Eesti Raamat, 1967, 25 lk; [2. trükk, Tallinn: Eesti Raamat, 1971, 24 lk; 3. trükk, Tallinn: Eesti Raamat, 1972, 24 lk; 4. trükk, Tallinn: Eesti Päevaleht, 2010, 24 lk].
Pähklist paat. Tallinn: Eesti Raamat, 1968, 16 lk.
Õues kasvab tiritamm. Tallinn: Eesti Raamat, 1968, 48 lk.
Imeline autobuss. Tallinn: Eesti Raamat, 1968, 16 lk; [2. trükk, Tallinn: Ajakirjade Kirjastus, 2009, 16 lk]
Triinu ja Taavi jutud. Tallinn: Eesti Raamat, 1970, 28 lk; [Järgnevad trükid: 1977, 2007, 2017, 2026.]
Suur maalritöö. Tallinn: Eesti Raamat, 1971, 35 lk; [Järgnevad trükid: 1985, 2008, 2015, 2025.]
Lahtiste uste päev. Tallinn: Eesti Raamat, 1973, 12 lk; [2. trükk, Tallinn: Eesti Raamat, 1970, 62 lk.
Midrimaa. Tallinn: Eesti Raamat, 1974, 107 lk; [2. trükk, Tallinn: Eesti Raamat, 2000, 108 lk].
Triinu ja Taavi taskuteater. Tallinn: Eesti Raamat, 1975, 253 lk.
Nääriametid. Tallinn: Kunst, 1977, 25 lk.
Oma olemine, turteltulemine. Tallinn: Eesti Raamat, 1979, 99 lk.
Krõlli-raamat. Tallinn: Eesti Raamat, 1979, 40 lk; [2. trükk Krõll, Tallinn: Tammerraamat, 2016, 75 lk].
Filmikrõll. Tallinn: Perioodika, 1980, 16 lk.
Jänesepojaõhtu koos isaga. Tallinn: Perioodika, 1982, 22 lk.
Suur suislepapuu. Tallinn: Eesti Raamat, 1983, 279 lk.
Enne punaseid palituid. Tallinn: Eesti Raamat, 1984, 72 lk.
Seitse väikest kuulujuttu. Tallinn: Eesti Raamat, 1984, 48 lk.
Meil maal. Tallinn: Eesti Raamat, 1985, 12 lk; [2. trükk: Postimees Grupp, 2016, 16 lk].
Tõmblukuga kass. Tallinn: Eesti Raamat, 1989, 16 lk; [2. trükk, Tallinn: Argo, 2005, 16 lk].
Tere, tere, lambatall! Tallinn: ?, 1993, 18 lk; [Järgnevad trükid: 2010, 2025.]
Kuidas Krõll tahtis põrandat pesta. Tartu: Elmatar, 1993, 14 lk.
Krõll ja igasugused hääled. Tartu: Elmatar, 1994, 32 lk.
Krõlli värviraamat – värvi ise! Tartu: Elmatar, 1994, 48 lk.
Kanaema kook. Tallinn: Ramona, 1996, 14 lk; [2. trükk, Tallinn: Tormikiri, ?, 14 lk].
Onu Ööbiku ööpäev. Tallinn: Tiritamm, 1998, 272 lk.
Ühel viivul vikervalgel. Tallinn: Tiritamm, 1999, 304 lk.
Pikk päkapikupäev. Tallinn: Tiritamm, 1999, 36 lk.
Krõlli pannkoogitegu. Tartu: Elmatar, 1999, 14 lk.
Kuidas leiti jõulupuu. Tallinn: Mixi, 2000, 20 lk; [2. trükk, Tallinn: Tammerraamat, 2013, 40 lk].
Kaelasall päkapikule. Tallinn: Huma, 2000, 48 lk.
Jakobi raamat. Tallinn: Tiritamm, 2001, 36 lk.
Veel ja veel Krõlliga maal ja veel. Tartu: Elmatar, 2002, 80 lk.
Laste laulud. Tallinn: TEA Kirjastus, 2006, 48 lk.
Noorte lehtede päev. Tallinn: TEA Kirjastus, 2008, 54 lk.
Mänguvesi. Tallinn: Tammerraamat, 2013, 344 lk.
Taeva võti. Tallinn: Tammerraamat, 2015, 224 lk.
Onu Ööbik Öösori tänavast. Tallinn: Tammerraamat, 2017, 48 lk. [2. trükk: 2024.]
Jänkujenka. Paide: Kuma, ?, 8 lk.

Reisikiri
Ellen Niit, Jaan Kross, Muld ja marmor. Tallinn: Eesti Raamat, 1968, 199 lk. [Reisikiri. 2. trükk, Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2006, 252 lk].