
Friedrich Nikolai Russow (14. IV 1828 – 22. VII 1906) oli luuletaja ning progressiivse ajakirjanduse edendaja rahvusliku ärkamisaja perioodil.
Publitsist ja luuletaja Friedrich Nikolai Russow sündis 14. aprillil 1828. aastal Tallinnas tolliametniku pojana. Isaliinis pärines Russow eestlastest pärisorjadest, kuid tema ema oli parun Carl Gustav von Rosen noorema (1765–1833) ja eestlannast toatüdruku, pärisorjast kangru tütre Marie Jürgensi (kangru perekond vabastati pärisorjusest 1805. aastal) väljaspool abielu sündinud laps.
Õppis Paide kreiskoolis, Tallinna kubermangugümnaasiumis ja Peterburi ülikoolis õigusteadust. Pärast ülikooli lõpetamist töötas Tallinnas Eestimaa kubermanguvalitsuses, 1859. aastal määrati Toompea foogtikohtu esimeheks. Ühtlasi oli kubermanguvalitsuses eesti keele tõlgiks. 1863. aastal siirdus Peterburisse, töötas sekretärina rahandusministeeriumis. Aastatel 1886–1899 oli keiserliku Ermitaaži gravüüride ja joonistuste osakonna varahoidja, aastatel 1865–1905 ühtlasi varahoidja Teaduste Akadeemia etnograafiamuuseumis. Harrastuskunstnikuna maalis ja graveeris maastikke ja linnavaateid. Suri Peterburis.
Russow on Eesti kultuurilukku läinud algatuslike ettevõtmistega peamiselt ajakirjanduse alal. Aastatel 1854–1857 ilmus temalt 8- kuni 12-leheküljeliste vihikutena vanas kirjaviisis põhjaeesti-keelne sariväljaanne „Tallinna koddaniko ramat omma söbbradele male“ (12 vihikut) Krimmi sõja sündmuste vahendamiseks talurahvale. Poolperioodilise väljaandena täitis see pidevalt ilmuvate eestikeelsete ajalehtede aset ja oli nendele eelkäijaks. 1860. aastal asutas Russow koos juristi ning ajaloolase Th. W. Greiffenhageniga ühiskonnakriitilise suunaga päevalehe „Revalsche Zeitung“, mida toimetas 1862. aastani. „Revalsche Zeitungi“ ja mõnede teiste perioodiliste väljaannete liberalism, ühiskonnakriitilisus, reformide vajaduse põhjendamine avaldasid mõju eestlastest intelligentsi kujunemisele. Lehe kaastöölisteks olid liberaalse hoiakuga haritlased Tallinnast, aga ka mujalt, teiste hulgas F. R. Kreutzwald.
Eesti kirjanduslukku on Russow jäänud luuletuste autorina. Tema sulest ilmusid 1854. aastal kaks Krimmi sõjast inspireeritud sisendusjõulist luuletust „Söalaul Eestima tütarlastele“ ja „Wenne soldati laul“ ning värsivihik „Ued Kandlekeled“, milles on ülekaalus saksa autorite eestindused. Russow oli esimesi, kes eesti kunstluules püüdis taaselustada regivärsivormi. Ta oli 1850. aastatel ainus, kes esines Kreutzwaldi kõrval vähegi kaalukamate eestikeelsete värssidega. Kreutzwald suhtus Russowisse kui luuletajasse tunnustavalt. Russowi „Sõjalaul Eestimaa tütarlastele“ andis tõuke Kreutzwaldi poeemi „Sõda“ sünniks.
L. P.
Luule
Söalaul Eestima tütarlastele. Tallinn: Lindforsi pärijad, 1854. 4 lk.
Ued kandlekeled. Tallinn: Lindforsi pärijad, 1854. 22 lk.
Proosa
Russische Landschafts- und Lebensbilder. Reval: Gedruckt bei Lindfors Erben, 1864. 128 lk.