Liigu edasi põhisisu juurde

Jaan Roos

Jaan Roos (21./9. I 1888 – 5. VII 1965) oli bibliofiil ja kirjandusloolane.

Sündis Põltsamaa kihelkonnas Pajusi vallas, õppis Kalana külakoolis, Põltsamaa kihelkonnakoolis, Eesti Aleksandri linnakoolis ja aastatel 1906-1912 Hugo Treffneri gümnaasiumis. 1912. aastal asus õppima Tartu Ülikooli õigusteaduskonda, minnes varsti üle usuteaduskonda, mille lõpetas 1916. aastal. Paide gümnaasiumi (1917-1923) ja Tartu tütarlaste gümnaasiumi (1923-1936) direktor. Töötas Tartu kirjastustes ja raamatukogudes ning osales kirjastuste ja kultuuriorganisatsioonide töös. Aastatel 1945-1954 varjas end Nõukogude võimu eest, vahistati 1954, vabanes pärast lühiajalist vangistust. Aastatel 1957-1959 Teaduste Akadeemia Fr. R. Kreutzwaldi nimelise Kirjandusmuuseumi raamatukoguhoidja. Eesti Kirjanduse Seltsi liige. Suri Põltsamaal, maetud Põltsamaa kalmistule. Tema vend oli kirjandus- ja keeleteadlane Eduard Roos (1903-1979).

Alates 1916. aastast alustas süstemaatiliselt vanemate eesti raamatute kogumist. Talle kuulus ligi 10 000-köiteline eraraamatukogu, mis oli toona Eesti suurim. Hiljem läks osa sellest Tartu Ülikooli raamatukogule ja Kirjandusmuuseumile. Avaldas arvukalt artikleid eesti kirjandus-, kultuuri- ja raamatuajaloo ning bibliofiilia teemadel. Raamatutena on ilmunud näiteks kodu-uurimuslik monograafia „Põltsamaa minevik“ (1914), „Kirjandusteose analüüs“ (1934), metoodiline juhend teoste terviklikuks käsitlemiseks koolis, „Lühike eesti raamatu ajalugu“ (1936), „Ülevaade eesti kirjandusest“ (1936), elulood „Jakob Hurt“ (1936), „Carl Robert Jakobson“ (1940) ja „Jaan Tõnisson“ (1940). Oli koguteose „Eesti populaarteaduslik kirjandus“ (1940) kaasautor.

Aja- ja kultuurilooliselt on oluline aastatel 1944–1954 peetud detailne päevik, mis ilmus aastatel 1997–2009 viies köites pealkirja all „Läbi punase öö“. Päevikud kajastavad elavalt eesti rahva traagilisi saatuseaastaid Teise maailmasõja järgsel kümnendil. See on vahetu sissevaade Eesti ajaloo keerulisse perioodi, mida ilmestavad autori lai silmaring, eruditsioon ja tihe tutvusringkond.

A. K.


Teosed eesti keeles

Kultuurilugu, varia
Põltsamaa minewik. Tartu: Eesti Üliõpilaste Selts, 1914, 31 lk.
Kirjandusteose analüüs. Keel ja kirjandus nr. 1. Tartu: Loodus, 1934, 79 lk.
Jaan Roos, Jaan Lattik, Eesti Vabariigi iseseisvuse päevaks. Tallinn: Haridus- ja Sotsiaalministeerium, 1935, 12 lk.
Jakob Hurt: eesti vanavara kuningas. Eesti rahvuslikud suurmehed: elulooline kirjastik noorsoole. 3. sari; nr. 17. Tallinn: Kooli-Kooperatiiv, 1936, 47 lk.
Lühike eesti raamatu ajalugu: selle väline, sisuline ja keeleline areng 400 aasta jooksul. Elav teadus; nr. 51. Eesti Kirjanduse Seltsi populaarteaduslik seeria; 1936, nr. 3. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1936, 109 lk.
Ülevaade eesti kirjandusest: keskkooli V klassile. Keel ja kirjandus nr. 42. Tartu: Loodus, 1936, 144 lk. [2. tr 1937.]
Jaan Roos, August Annist, Johannes Käis, Eesti populaarteaduslik kirjandus: kuidas see on arenenud ja mida pakub see praegu. Elav teadus; nr. 101/102. Eesti Kirjanduse Seltsi populaarteaduslik seeria; 1940, nr. 5/6. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1940, 238 lk.
Carl Robert Jakobson: võitleva rahvusluse pioneer. Eesti rahvuslikud suurmehed: elulooline kirjastik noorsoole. 5. sari; nr. 25. Tallinn: Kooli Kooperatiiv, 1940, 39 lk.
Jaan Tõnisson: eesti rahvusliku iseteadvuse selgroog. Eesti rahvuslikud suurmehed: elulooline kirjastik noorsoole. 5. sari; nr. 28 Tallinn: Kooli-Kooperatiiv, 1940, 40 lk.

Mälestused
Läbi punase öö. 1. osa. 1944. ja 1945. aasta päevik. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, Tartu Ülikooli Kirjastus, 1997, 350 lk.
Läbi punase öö. II 1947. aasta päevik. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 2000, 220 lk.
Läbi punase öö. III 1948. ja 1949. aasta päevik. Lisa: 1944. aasta lõpp. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 2001, 358 lk.
Läbi punase öö. IV 1951. ja 1952. aasta päevik. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 2004, 268 lk.
Läbi punase öö. V 1953. ja 1954. aasta päevik. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 2009, 391 lk.

Accept Cookies