Kaur Riismaa (sündinud 24. III 1986) on luuletaja, prosaist ja dramaturg.
Riismaa sündis ja õppis Tartus, semiootikat ja teoloogiat ning vanu keeli Tartu Ülikoolis, dramaturgiat Eesti Muusika ja Teatriakadeemia Lavakunstikoolis, ajalugu Tallinna Ülikoolis. On Eesti Kirjanike Liidu liige 2013. aastast.
Kirjanduslikke tekste hakkas avaldama esmalt kirjandusportaalides Kloaak ja Poogen, esimene luuletus ilmus trükis ajakirjas Eesti Kirik 2006. aastal. Esikkogu „Me hommikud, me päevad, õhtud, ööd“ (2011) pälvis tähelepanu aasta parima debüütkoguna, millele on tunnuslik küpsus. Paistab silma elava lugude jutustaja ja karakterite loojana, kasutades ainest Eesti ajaloost. Kriitikas on tõmmatud paralleele luuletaja ja prosaisti Mats Traadi loomega. Narratiivne, jutustav alge on iseloomulik teistelegi Riismaa luulekogudele, näiteks Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia pälvinud „Teekond päeva lõppu“ (2014) ja „Merimetsa“ (2014). Tema värssidele on ka iseloomulik mäng rollide ja vaatepunktidega, elav karakteriloome, nt kogu „Metamorfoosid“ (2013). Luules on olulisel kohal ajalised rännakud, retked inimelu kulgemise maastikel, mälu, ajakajalise ja argise põiming igavikulisega.
Luulele iseloomulik empaatilisus ja tundlikkus on tuntav ka proosas, näiteks debüütromaanis „Pühamägi“ (2015), mida on määratletud ka kui proosapoeemi. Riismaa ähmastab luule ja proosa piiri, jutustab siingi lugusid erinevatest tegelastest ajas. Samal aastal ilmunud ja kirjastuse Tänapäev romaanivõistluse võitnud „Pimeda mehe aiad“ liigub ajas ja ruumis, kujutades peategelast elu erinevates järkudes. Aja- ja jutuliine põimivad ka mõtteliselt kokku kuuluvad romaanid „Väike Ferdinand“ (2019, Euroopa kirjanduspreemia nominent) ja „Jaanalind, kägu, kajakas“ (2021), mis liiguvad läbi sajandite ajaloo ja filosoofia radadel, käsitledes mitmeid Euroopa kultuuri ja teaduse tuumküsimusi. Rikkalik, mitmekihiline ja mitmekeelne on ka romaan „Lumi Liivimaal“ (2022), mis põimib nagu eelmisedki romaanid väljamõeldud ja reaalseid isikuid, pakkudes terve plejaadi teaduse ja kultuuri suurkujusid. Relatiivsusteooriast tõukuv romaan pakub nauditavaid aja-, koha- ja tekstide põiminguid, nentides muuhulgas, et aeg ja ruum sõltuvad vaatlejast, objektiivset ajalugu või tõde ei ole. Kirjanike Liidu romaanivõistluse võitnud „Väsinud valguse teooria” (2025) keskendub Eesti lähiajaloo võtmesündmuste (1997. aasta börsipalavikust koroonapandeemia alguseni 2020. aastal) läbielamistele mitme põlvkonna hulgas. Rikkalikele aja- ja kultuuriloolistele kihistustele ja viidetele vaatamata on Riismaa tekstid lugejasõbralikud, võimaldades erinevaid lähenemisi ja pakkudes erinevaid lugemismudeleid.
Riismaa loomingus on olulisel kohal teater, millega ta on seotud juba kooliajast. Ta on olnud tegev Tartu Üliõpilasteatris ning Drakadeemias, mis keskendub teatrialasele loovkirjutamisele. Eesti Teatri Agentuuri näidendivõistlusel märgiti 2009. aastal ära „Tulvavesi vaatama“. Riismaa on koostanud ja lavastanud mitmeid luulekavu, jm lavastusi, olnud dramaturg. Ta võitis 2025. aastal Kultuurkapitali esseevõistluse „Eesti kultuuri järgmised 100 aastat” esseega „Kuidas me tapsime püha”, mille kandis ette 19-aastane tehisaru loodud persona Nora Maria London. Alles hiljem tehti avalikuks, et essee ja persona autoriks oli Kaur Riismaa.
Ta on pälvinud stipendiumi „Ela ja sära“ (2015) ning kirjanikupalga aastatel 2021-2023.
A. K.
Romaanid
Pimeda mehe aiad. Tallinn: Tänapäev, 2015, 222 lk
Pühamägi. Luige: Verb, 2015, 109 lk
Väike Ferdinand. Tallinn: Vihmakass ja Kakerdaja, 2019, 318 lk
Jaanalind, kägu, kajakas. Tallinn: Vihmakass ja Kakerdaja, 2020, 508 lk
Lumi Liivimaal. Tallinn: Vihmakass ja Kakerdaja, 2022, 300 lk
Väsinud valguse teooria. Tallinn: Varrak, 2025, 405 lk
Luule
Me hommikud, me päevad, õhtud, ööd. Saarde, Pärnu: Jumalikud Ilmutused, 2011, 196 lk
Rebase matmine. Tallinn: Näo Kirik, 2012, 111 lk
Majus ja majutult: naeru ja yksilduse raamat. Luige: Verb, 2013, 111 lk
Metamorfoosid. Saarde, Pärnu: Jumalikud Ilmutused, 2013, 110 lk
Merimetsa. Saarde, Pärnu: Jumalikud Ilmutused, 2014, 80 lk
Teekond päeva lõppu. Tallinn: Näo Kirik, 2014, 63 lk
Soekülm. Luige: Verb, 2016, 85 lk
Kogemata. Tallinn: Vihmakass ja Kakerdaja, 2018, 51 lk
Aknad avanevad taevasse. Tallinn: Vihmakass ja Kakerdaja, 2022, 64 lk