Elin Toona

Elin Toona (Elin-Kai Toona, abiellumise järel Gottschalk, s 12. VII 1937) on prosaist ja luuletaja.

Sündis Tallinnas, lapsepõlv möödus Haapsalus. 1944. aastal põgenes ema ja vanaemaga Saksamaale, sealt edasi 1948. aastal Suurbritanniasse. Õppis Londoni teatrikoolides ja töötas mõnda aega näitlejana. Abiellumise järel siirdus 1967 USAsse. Välismaise Eesti Kirjanike Liidu (1969), Eesti Kirjanike Liidu (1993), Eesti Pen-klubi (1965) ja Ameerika naiskirjanike ühenduse (National League of American Pen Women) liige.

Nii eesti kui inglise keeles kirjutav Toona alustas kirjanduslikku tegevust varakult, 1950. aastatest avaldas Tulimullas jt ajakirjades. Tema romaanides on vaatluse all pagulaselu problemaatika, kohanematus ning uue asukohamaa ühiskonna kitsaskohad. Romaan „Puuingel“ (1964, Henrik Visnapuu fondi auhind 1966) kaardistab ühiskonnaga pahuksis oleva eesti tüdruku kujunemise ja eneseleidmise lugu 1960. aastate Londonis. Romaanis „Lotukata“ (1969) heidetakse läbi lapsesilmade pilk Saksamaa põgenikelaagrile, selle sisuline järg „Kolm valget tuvi“ (1992) annab sissevaate sõjajärgse aja põgenike maailma läbi kolme põlvkonna naiste loo. Noorema põlvkonna pagulaste kohanematust, kõigile võõraks jäämist analüüsib romaan „Sipelgas sinise kausi all“ (1974). Ka romaanis „Kaleviküla viimane tütar“ (1988) on vaatluse all pagulaselu problemaatika: ühelt poolt individuaalne vabadus, teisalt eestlus, rahvuslik identiteet. Positiivsemas võtmes on eestlastest pagulaste elu 1970. aastate Londonis käsitlenud romaan „Mihkel, muuseas“ (2018), mille peategelane teeb läbi kireva reisiteekonna ja leiab elus uue võimaluse.

Elin Toona mälestusteraamat „Pagulusse: lugu elust, sõjast ja rahust“ (2017) pälvis 2017. aastal Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhinna. Selle ingliskeelse versiooni „Into Exile: a life story of war and peace“ (2013) valis ajakiri Economist 2013. aasta parimate mälestusraamatute hulka. Ta on pälvinud ka Henrik Visnapuu kirjandusauhinna (2022) ja Kultuurkapitali elutööpreemia (2025).

Ta on kirjutanud ka eluloo oma vanaisast Ernst Ennost pealkirjaga “Rõõm teeb taeva taga tuld” (2000).

A. K.

Raamatud eesti keeles

Romaanid
Puuingel. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1964, 259 lk.
Lotukata. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1969, 262 lk. [2. tr 1995.]
Sipelgas sinise kausi all. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1974, 238 lk. [2. tr 1991.]
Kaleviküla viimane tütar. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1988, 236 lk. [2. tr 1991.]
Kolm valget tuvi. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1992, 211 lk.
Mihkel, muuseas. Lugu läbikatsumata eludest. Tallinn: Varrak, 2018, 222 lk.

Elulood ja mälestused
Rõõm teeb taeva taga tuld. Ernst Enno. Tartu: Ilmamaa, 2000, 326 lk.
Ella. Tallinn: Kultuurileht (Loomingu Raamatukogu), 2008, 190 lk. [A memoir.]
Pagulusse: lugu elust, sõjast ja rahust. Tallinn: Varrak, 2017, 454 lk. [A memoir.]